Saturday, September 8, 2012

Rulluisumaratonilt autoavariisse

Ma ei salga, et täna hommikul läbi vihmasaju Jüri poole sõites tundsin kahjurõõmu oma ülearenenud vastutustunde üle. Ikkagi esimene rulluisuvõistlus, kohe maratonidistants, kõige hullem ilm, mis olla saab ja kõigele lisaks oli nina mul tatine. Aga ma läksin, sest raske treeningul, kerge lahingus. Kolm aastat tagasi, spotliku eluviisi alguses sundis mind Ain-Alar Juhanson treeninglaagris esimest korda hoolimata tormisest vihmasajust 100 kilomeetrit Otepää teedel läbima. Protesteerisin palju jõudsin, palusin ja püüdsin kompromissi leida, kuid ei aidanud miski. Sõitsin libedusest hoolimata läbi vihma ja tormi, nutsin kui väike laps, kuid ma sain sellega hakkama! Sõnad, millega Aini kostitasin kõige raskematel momentidel on õnneks unustuse varju vajunud. Tunnistas temagi, et mõtles mitu korda mu piinade lõpetamisele, aga õnneks ei teinud ta seda. Triatlonil  ma juba teadsin, et hoolimata 34-kraadisest leitsakust, saan ma sellega hakkama ja ma sain.

Tõsi, tänane ilm polnud nii hull, aga vihmast tingitult libe ikka ning pealegi tuuline. Ega ma ikka täpselt ei teadnud ka, et mitu ringi, millised on kurvid ja kuidas täpselt võistlus peaks kulgema. Stardipauk kõlas ja ma teadsin vaid, et rajal on lisaks minule suuresti Eesti tipp - alla 20ne naise. Paar minusugust ehk vaid oli veel, üks ma tean, et katkestas ja teised kadusid peagi mul vaateväljast, kui neist ette sain. Tempo püsis, treener Jaanus Ritson sõitis ikka päris mitu korda minust mööda ja toetas hea sõnaga. Üleüldse oli hoolimata kasisest pealtvaatajaskonnast melu meeletu. Enam, kui pool oli tehtud, kui taas vihmasajuga õnnistati ja sel hetkel mõjus see värskendavalt. Viimased kolm ringi jäänud ja kuigi tundsin, et jõudu veel on, oli labajala osa pahkluuni väsinud, talla alla tekkinud villid. Teadsin, et sellest kõigest tingituna pean veelgi ettevaatlikum olema, et mitte kukkuda. Sain päris mõnda aega sõita ühe toreda kaasvõistlejaga koos, kuni temast vähe maha jäin. Enam polnud kahtlust, et peagi on finišh. Emotsioonid olid ülevad ja oligi võistlus minu jaoks lõppenud.
Aeg: 02 h 19 min
Enesetunne: super

Et mitte külmetada, sõitsin kohe linna, kiirintervjuu eetrisse ja võtsin suuna kodu poole. Ei läinud kaua, kui trammipeatuse ees peatudes põrutas tagant sisse BMW. Pikka juttu kokku võttes, ootamatu bussiraja ohver. Pauk oli piisavalt kõva, et turvapadjad lahti lüüa ja autod katki, kuid inimestega enam-vähem korras. Temal kõrvad lukus ja mul valu kaelas. Umbes tund läks enne, kui toimunu vormistatud sai ja minema pääsesin. Vähe vist ikka külmetasin ka ja peavalu lisaks, kuid ma olen kindel, et homseks on kõik taas korras ja ma stardin 10 km distantsil naeratus näol. Kindluse mõttes pidasin nõu ka arsti ja teiste spetsialistidega. Igal juhul homme kella 8st hommikul olen juba Vabaduse väljakult üheskoos Panneli ja Arusooga otse-eetris. Seega, meeleolu otse kohapeal toimuvast jõuab raadio Sky Plus vahendusel ka nendeni, kes kohale tulla ei saa. Teistele, rajal näeme!

13 comments:

  1. Kertu, PEA VASTU!
    Kui hommikul väga hull lugu siis võib ju kasvõi tavalisest teistsuguse sörkjooksu trenni teha!

    ReplyDelete
  2. Aitäh! Hommikul on kindlasti kõik okei, isiklikud arstid hoiavad silma peal :)

    ReplyDelete
  3. Berliinis on kindlasti lõbusam. Proovi uisud rohkem püsti hoida. Esimeseks stardiks oleks Tartu Maraton parem olnud.

    ReplyDelete
  4. Äkki mul olid kinnitused liig lõdvad? Või jalad hoopiski nõrgad? Mul on seda ennegi öeldud, selle pärast küsin, et mis võib põhjuseks olla?

    ReplyDelete
  5. tõsta raamid sisse või välja poole vastavalt vajadusele! saab su uiskudel neid liigutada? siis püsivad ise sirged jalas.

    ReplyDelete
  6. Hea soovitus, aitäh! Lasen teadjamatel üle vaadata...

    ReplyDelete
  7. mul on yhel uisul pandud kiilud raami ja saapa vahele, kuna ma olen yhe saapa vähe viltu tallanud, aga need kiilud keeravad otseks ilusti!

    ReplyDelete
  8. Jala õige asend on kinni tasakaalus. Tasakaal aga seotud otseselt raami õige asendiga, nagu eelpool mainitud. Põhimõtteliselt peaksid sa olema suuteline ühel jalal pikalt veerema, siis on kõik paigas. Kiilud soovitan mängu tuua alles siis kui muu ei aita.
    Silma järgi olid Sul sajased rattad?
    http://8r.ee/index.php/artiklid/99-ueleminek-suurtele-ratastele-tolkimisel

    ReplyDelete
  9. Margus,
    ilmselgelt ei pane ma raami iseseisvalt uude paremasse asendisse, küsin Berliini eel selle treenerilt üle. Hetkel on niikuinii rulluisutamine välistatud :(

    Seda ma tõesti ei tea, mitmesed mul rattad on aga kui ütled, et sajased, siis ehk on nii.

    ReplyDelete
  10. Ise sa saadki raami kõige paremini panna ja nihutada, sest aint sina ju tunned kuidas kõige parem sõita on!

    ReplyDelete
  11. http://public.fotki.com/Sipsu/rulluisutamine/rae-rulluisumaraton/p9081132.html

    http://public.fotki.com/Sipsu/rulluisutamine/rae-rulluisumaraton/p9081133.html

    Tubli olid!!

    ReplyDelete
  12. Tubli olid! Siin veel pilte (nime järgi otsides sportfoto kõiki neid ei leia):
    http://www.sportfoto.ee/et/?gallery_id=411&page=11
    http://www.sportfoto.ee/et/?gallery_id=411&page=13
    http://www.sportfoto.ee/et/?gallery_id=411&page=14
    http://www.sportfoto.ee/et/?gallery_id=411&page=18
    http://www.sportfoto.ee/et/?gallery_id=411&page=19

    ReplyDelete