11 päeva maratonini: kaksikõde maratonil ei osale

Täna oli see päev, kui Kata sai viimaks dr Toomas Teini vastuvõtule ja seal selgus kurb tõde: vigastus välistab maratonil jooksmise. Diagnoosiks oli kõhre ja meniski vigastus, mille taastumine võtab ilmselt kuid aega. Eks tal endal on ilmselt kõige rohkem kahju ja minul ka, sest lootsin, et esimest korda saame spordirajal mõõtu võtta ja lisaks uskusin tema emotsionaalsele toetusele raskematel hetkedel. Läks nii. Nüüd on aga Kata võistlusnumber üle ja kui leidub blogi lugejate seas keegi, kes veel oli kahe vahel ning endiselt registreerumata, kuid tahaks maratonil joosta, siis palun võta minuga ühendust ja Sa jooksed Kadi asemel.

Täna tõin endale hunniku SiS geele maitsmiseks ja katsetamiseks, sest just need on maratoni päeval toitlustuspunktides kättesaadav. See küll ei asenda hommikust putru või maratonieelset laadimist, kuid võib rajal osutuda suureks abinõuks, kui energiavarud tunduvad otsakorrale jõudma. Ka Stockholmis manustasin neid - laenates Rennalt, sest omad olin koju unustanud. Ühesõnaga tuleks kindlasti geel enne ära katsetada, kui seda rajal manustama hakkad, sest muidu ei tea, kuidas organism reageerib. Suurim vahe teiste geelidega on ilmselt see, et SiS geelid on kisselli-sarnased ja lahjemad. Samas on tegemist suuremate pakenditega, mis välistab geeli kaasas kandmise. Üldiselt kehtib aga kuldreegel: ühtki uut asja ei katsetata võistluspäeval! Ka toit ja jook on eelnevalt järgi proovitud. Muuhulgas olen juba täna üle läinud pedantlikumale toitumisele iga kolme tunni tagant. Tarbin rohkem süsivesikuid ning mineraalvett. Menüüst ei puudu Noni mahl, goji marjad ning mesi. Toitumisest aga pikemalt juba järgmistes sissekannetes. Täna ootab veel ees 40-minutiline jooks ja ikka asfaldil. Niisiis lähen Piritale, sest mereõhk teeb ju vabaks!

12 päeva maratonini: registreerunuid 1198

Just tsekkasin, maratonile on registreerunud 1198 inimest praeguse hetke seisuga! Kui maratoni jooksjatele aga lisada poolmaratoni ja kümnele kilomeetrile registreerunud ning lisaks kepikõndijadki, asub 11. septembril Tallinnas starti
vähemalt 12 464 inimest! Kes enne käinud, see teab, milline imeline tunne see on - peaaegu nagu laulupeol. Tahaks ühel päeval öelda, et me pole mitte ainult laulurahvas vaid ka spordirahvas.

Lisaks meie oma rahvale on sel päeval aga kohal ka hulgaliselt inimesi mujalt. Näiteks on 30% maratoni jooksjatest välismaalased, kokku on esindatud 31 riiki! Loomulikult on kohal mehed ja naised nii Keeniast kui Etioopiast. Tempomeistriks on teiste seaks ka treener Margus Pirksaar - sedapuhku ajaga 3:00 ja Einar Kaigar 3:30.

Nagu öeldud, suudab füüsiliselt enamik meist maratoni joosta, kui vaid vaimselt end selleks valmis suudab panna. Tegelen sellega iga päev. Ennekõike meenutan oma seniseid saavutusi ja neid emotsionaalseid päevi, abi on ka positiivsetest mõtetest. Treeninglaagris tegime ühe põneva harjutuse ja kuigi see kõlab uskumatult, toimib alati! Tee järgi! Seisa seina ääres nii, et sõrme otsad puudutavad seina. Nüüd pane silmad kinni ja mõtle minut aega nii negatiivselt kui suudad - näiteks mõne väga halva asja peale. Seejärel silmi ikka kinni hoides püüa puudutada sõrme otstega uuesti seina. Kas puutusid seina? Nüüd ikka silmi kinni hoides mõtle minut aega kõige positiivsemale asjale, mis meelde tuleb ja siis püüa puudutada seina. Kas sõrmed puutusid seina?
Treeninglaagris tegime selle läbi ja nii uskumatu, kui see ka pole, see toimib. Ehk siis inimene suudab paljusid asju, kui on häälestatud õigesti - positiivselt. Olete tähele pannud, et kui ühel päeval on tuju halb, juhtub eriti halbu asju ja üleüldse tundub päeva lõpuks, et poleks sellel päeval pidanud ärkama? Ja kui toredad on päevad, kui endas on sära sees, sest maailm teab Sulle vastu naeratada vaid siis, kui Sina naeratad. Ma usun sellesse ja lisaks, et igaühes meis on tubli annus positiivsust, mis on eelduseks suurtele tegudele. Ma tõemeeli ootan seda adrenaliiniküllast starti 11. septembril!

Nädalavahetusel ainult pidutsesin! Motivatsioon laes!

Ma olen teiega alati aus ja nüüdki. Vaadake, viimase aasta jooksul on olnud nii, et ma peaaegu polegi pidutsenud. Ühelt poolt ei viitsi uneaega raisata ja teisalt alkoholi tarbimine toob niikuinii kaasa ulmelise peavalu, mida püüan vältida. Nüüd aga sattus kaks olulist sündmust jutti ja ma võtsin sellest, mis võtta andis. Niisiis reedel toimus hea sõbranna sünnipäev ja jõudsin üle teab mis aja klubissegi. Laupäeval ma trenni ei teinud, vaid kasutasin päeva magamiseks. Õhtupoole käisin aga suguvõsa kokkutulekul, kus taas läks õhtu pikale. Nüüd on tunne, et mõneks ajaks on taas hing rahul. Aga vahelduseks oli päris tore. Rohkem ma pidutsemisest oma spordiblogis ei räägi.

Olulisest rääkides, siis eelmise nädala lõpus väisasin jooksuseminari, mis tõstis motivatsiooni lakke. Lisaks sain palju olulist infot. Muuhulgas tõi Einar Kaigas välja näitliku kava "2 nädalat enne maratoni" ja seda võiks vabalt kohandada ka muude suuremate jooksuvõistluste puhul. Jagan seda teiega:

E - puhkus
T - kerge jooks 40 minutit + rütmijooksud (6 x 100m)
K - tugev treening. Intensiivsed lõigud või tempojooks 10-12 km.
N - taastav jooks 40 min
R - puhkus
L - 40 min rahulik jooks + rütmijooksud 8x100 m või 4x200m
P - rahuliku tempoga pikem jooks. 1,2 h - 1,3 h rahulik jooks
E - puhkus
T - tugevam treening. Maratoni tempos jooks 3-6 km + 10 min taastav jooks
K - puhkus
N - rahulik jooks 30-40min + rütmijooksud 5-6 x 100m
R - puhkus
L - kerge soojendustreening. 20-30 min + 5-6 x rütmijooksud + korralik venitus
P - MARATON

Kokkuvõtvalt kehtib aga reegel, et pikki treeninguid enam ette võtta ei tohiks ja 2 nädalat enne maratoni toimub laadimine. Ülioluline on puhkus ja magamine. Sestap olles juba teist nädalat hommikuprogrammis ja ärgates kell 5 hommikul, võtan päevasel ajal kindlasti ette ka lõunauinaku. Söömisele pööran veelgi enam tähelepanu ja joon rohkelt Borjomi.

9 kaotatud kilo ja koormustest

Nagu ma üks päev kirjutasin, ebaõnnestus esimesel korral koormustest. Ütleme, et tähtede seis ei soosinud seda. Küll vedas arvuti alt, küll testi liik oli ebasobiv ja lõpetuseks valdas paanika pideva verevõtmise pärast. Kardan paaniliselt igasuguseid süstlaid, torkamist ja verd - sealt ka hirm. Tol korral jäi koormustest lihtsalt katki.

Eile seadsin aga taas oma sammud Spordimeditsiini SA majja ja ikka Dr Muza juurde. Möödas on viimasest korras 11 kuud ja on just tema kõige paremini kursis minu tervise ja näitajatega. Päris esimene kord, kui sai tema juures käidud, oli 2010 aasta märts ja siis pidas ta mind hulluks, et sellises seisundis triatloni üleüldse plaanin. Näitajad olid ikka väga nigelad, kuid see oli ka päris algus. Spordielu algus. Teine kord käisin 2010 oktoober ja Muza ei suutnud uskuda edasiminekut. Arvas toona, et mul on lausa kaasasündinud eelsoodumus kestvusaladele.

Kolmanda korra koormustesti andmed avaldan detailsemalt pisut hiljem, kuid hetkel kokkuvõtlikult öeldes:
- olen kaotanud kehakaalust 9 kilo
- lihasmass on suurem, kui enne
- veri mitte kõige parem, aga hullem ka mitte. Ferritiin enam-vähem, sama hemoglobiin
- mineraalid veres norm seisus
- vastupidavus rahulikus tempos joostes
- soovitus puhata ja nuumata end rohkem
Hoolimata sellest, et olen paar nädalat hommikuprogrammis ja nii tuleb jube vara ärgata, jõudsin eilegi trenni, et joosta 30 minutit rahulikus tempos. Ilmselt tulebki mul iga päev väikenegi lõunapaus teha, et õhtutel ka kvaliteetaega nautida. Eile käisin kava järgi 30nd minutit Pirital mere ääres jooksmas ja tunne oli kosutav. Täna vaba, kuid homme taas trenni ja üldiselt olen mõlgutamas mõtteid nädalavahetuse osas ja täpsemalt, kas Ülemiste järvejooksust võtta osa või mitte.

Lõpetuseks jagan aga infot loengu kohta, mis on kasulik igale jooksusõbrale:
Nike ja Jooksupartner ootavad kõiki jooksuhuvilisi osalema ühistreeningutes ja koolitustel!


Järgmine koolitus:
25.08 Oru Hotellis kell 17.00
Teemad:
I Mida ma teen maratonini järelejäänud ajaga
II Kuidas joosta maratoni
III Peale loengut ühine treeningjooks

Koolituse kestvus orienteeruvalt 1,5 h. Osavõtutasu 8 euri. SEB Tallinna Maratoni erinevatele distantsidele registreerunutele 6 euri.

Info koolituste ja treeningute kohta: nikerunningclub@jooks.ee või margus@jooksupartner.ee.

Treeninglaagri teine päev

Magasin seal kohutavalt, sest kõrvaltuppa sattus keegi norskaja. Hommikul ärgates oli lisaks veel kurk ka haige. Ilmselt külmetasin loengusaalis akna all istudes. Ärgates selgus, et olime ärganud eriti vihmasesse päeva. Kohe võtsime ette hommikuse virgutuse ehk jooksime 2 km järveni, siis ujuma (mina jätsin kurgu seisundi tõttu selle vahele) ja siis tagasi tervisekeskusesse 2 km joostes. Hommikusöök ja seejärel toimus loeng, mida mina olin juba kuulnud ja nii kasutasin tunnikest magamiseks. Seejärel jooksutrenn, vihma trotsides. Jooksime 2,5 km soojenduseks ja hakkasid mäkketõusud. Erinevad distantsid tuli läbida erineva kiirusega ja ikka ülesmäkke. Samal ajal täiustasid treenerid jooksutehnikat. Mul ei liigu käed piisavalt ja lisaks võtan liiga pikki samme. Mida rohkem jooksin, sest väsinum olin, kuid tehnika olla paremaks läinud. Ikka veel sadas, kuid lõppu tuli joosta veel korda 2,5 km ring mägisel rajal.
Pärast lõunasööki oli väike paus ja seda kasutasid pea kõik magamiseks, mina ka taaskord. Treeninglaagris ongi nii, et igal vabal hetkel vastavalt kas magaks või sööks. Pärast pausi ootas ees õhtune treening ja tänu vihmale otsustati suurem osa sellest läbi viia siseoludes. Alustuseks ikka 5 km jooksu ka ja siis tuli teha kõiksuguseid harjutusi põrandal. Tase oli täpselt selline, et viilida tuli palju. Eriti keskkohaharjutuste juures. Kokku kulus 2 tundi ja sinna juurde veel ka venitus.
Kuigi kurk pidas hästi vastu, tundsin pisutist väsimust treeningutest ja nii sai otsustatud, et järgneva päeva võistlusest ma osa ei võta, vaid läbin 16 km treeningu mõttes, ei muud. Ma olin sellega päri, sest on tekkinud tõepoolest tunne, et olen pisut üle võistelnud.

1.päev treeninglaagris ja kohe läks raskeks

Eile käisin Dr Muza juures koormustesti tegemas ja see läks aia taha. Ilmselt ei olnud õige päev ja kuna järgmisel nädalal teen kordustesti, ongi mõistlik sellest kõigest pikemalt rääkida alles järgmisel nädal.

Täna jõudsin aga Holstre-Polli Tervisekeskusess, mis õnneks asub äärmiselt looduskaunis kohas, kuid kahjuks on ümbritsetud meeletu mägisest alast. See tähendab, et jooks neil mägedel saab vähemasti minu jaoks olema oodatust raskemgi. Esimene päev algas kohe loomulikult jooksutrenniga, mida viis läbi üks (nii tulemuste kui keha järgi) jooksumeister Keio. Tempo oli ikka piisav, et võhmale asjada, aga vahel tulebki oma mugavustsoonist ju välja tulla. Ehk vaid mägede võtmine oli minu jaoks keskmisest raskem, sest üldiselt olen viimased kuud stabiilselt maanteel või rannaliival jooksnud. Ja pealegi tundus mulle, et jooksimegi vaid üles mäkke. Pärast 40 minutit jooksu järgnesid imelised jooksutehnikaharjutused. Mulle jätkuvalt meeldivad põlve-ja sääretõsted ja veel mõned lihtsamad, kuid kõik teised jätaksin vahele. Lõpetuseks jõudsime väikse venituse ka teha ning siis oli umbes 8 minutit aega pesemiseks ja ees ootas toitumise alane loeng. Pean ausalt tunnistama, et olen isehakanud toitumisspetsialist ja mulle on väga raske rääkida toitumise alal midagi uut. Kõik äärmused olen omal nahal läbi teinud ja samamoodi saavutanud ideaali kuldset keskteed käies. Kui aga midagi üle korrata, siis:
- vedeliku tarbimine treeningu ajal on oluline
- süsivesikute laadimine on oluline nii enne kui pärast treeningut
- enne suuremat võistlust laadimine kuni 36 h enne ja võistluspäeval
- mineraalainete saamiseks sobib hästi Värska ja Borjom
- oluline süüa tihti, aga väiksemad kogused (iga kolme tunni tagant)

Pärast loengut kell 21 oli korralik õhtusöök ja nagu ikka, treeninglaagris söön ma kõike ja isukalt, sest ainevahetus lihtsalt nõuab seda. Õhtune programm nägi ette sauna, kuid ma pean ju mingi hetk blogi ka kirjutama. Äratus on homme kell 7.45, et kell 8 juba hommikuses trennis olla. Sisetunne ütleb, et tuleb raske päev.

Uus ja ühtlasi viimane treeningkava enne maratoni