Metsajooks Ain-Alariga

Pirita mets on mu lemmikpaik jooksmiseks, kui sealsed ussid välja arvata. Ain ei usu, et olen seal metsas ussi näinud. Järgmine kord teen pilti, sest kindlasti kohtun taaskord.

Aga täna siis jooksime tunni ja seda rahulikus tempos, et pulss kõrgeks ei läheks. Seda kõike aeroobse baasi loomise nimel, sest see on mul vähe puudulik, kuigi Aini üllatas mu vastupidavus. Samas, pulss läks algul ikka päris lakke, hiljem stabiliseerus. Enesetunne peale jooksu super nagu ikka.

Homme, ülehomme ja ka üleülehomme olen looduses ja täpsemalt Roheliste Rattaretkel väntamas. Loodan heale ilmale ning meeleolukale matkale. Ma muidugi ei kujuta ette, kuidas föönita hakkama saan ning telgis magamisest ei taha rääkidagi! Väike võimalus on, et pagen ööseks vanemate juurde, et ikka retkelt tervena tagasi saabuda :)
Kui tagasi, pajatan pikemalt.
Sportlikku nädalavahetust!