Täna varahommikul käisin ma Diver Inside (http://www.diverinside.us) sukeldumisklubi poistega Murru vangla kõrval asuvas Rummu karjääris sukeldumas. See oli päris esimene sukeldumiskogemus minu jaoks ja kuigi hea ujumisoskus pole sukeldumisel eelduseks, tegin ma vee all siiski korralikku tempot. Mis puudutab mu foobiat veealuse elu kohta, siis ehk õige pisut usaldavam olen looduslike veekogude suhtes, kuid arenguruumi veel on. Ühesõnaga arvasin kunagi, et kõik, kes upuvad, jäävad laipadena põhja ja alates sellest ajast pole ma looduslikes veekogudes ujunud, ammugi vee all. Iseenesest sain täna kinnitust oma laibateooriale, kui põhjas konti nägin. Spetsialistid julgesid arvata, et tegemist on lehmale kuuluva kondiga. Samas, kont nagu kont ikka - põhjas või maa peal.
Ja kuigi Rummu karjäärist veeti sukeldujate tõmbenumbritena põhjas olnud ekskavaatorid välja, on veealused garaažid, majad, puud ning põõsad siiski omaette elamus. Oma võlu on kodumaa vetes sukeldumisel kindlasti. Järgmised sihid on kindlasti paar laevavrakki ning põhjas vedelevat autot üle vaadata.
Lisaks suurepärasele elamusele, sai trenn tehtud ja ma peaaegu ei külmetanudki. Kindlasti tuleb kogu see ettevõtmine kasuks ka triatlonil.
Fotod: Martti Raavel (Rummu karjäär)
No comments:
Post a Comment