Eile sadas, puhus kõva tuul ja oli üldse üks rõve ilm. Kaalusin pikalt, kuid viimaks siiski jooksma ei läinud. Tõin vabanduseks tervise, et seda säästa. Ühesõnaga luuserdasin.
Täna seevastu läks korralikumaks andmiseks. Kõigepealt jõusaalitreening Argoga. Mulle tegelt meeldib jõusaalis. Esiteks näeb seal keskmisest naisest hulga edevamaid mehi. Aeg-ajalt tahaks kohe filmida neid peegli ees poosetavaid mehi. Kui aus olla, siis tegelikult ma trennis ringi vaadata ei saa. Argo on kui piitsuga treener: "Nüüd sinna, 30 järjest ja tempokalt! Sa jõuad veel! Tee veel kaks, jõuad-jõuad!" Jalgadele ja keha keskosale sai kahekordne koormus täna. Tilkusin higist üsna pea. Kõige toredam on see, et Argo-kõrval on ainuõige treenimisviis minu jaoks. Vastasel juhul ma viiliks esimesel võimalusel ja kindlasti jätaksin raskemad harjutused tegemata, asendades selle jutustamisega näiteks.
Kohe peale treeningut on Marguse soovituse järgi vaja ära süüa banaan ja pool pakki kohupiima. Kujutage nüüd mind ette seda kohupiima autoroolis sisse ajamas. Käed, nägu ja rool kohupiimane. Tundus ka imelik riietevahetusruumis, kus naised kõik paljad, kohupiima pakk kätte võtta ja kühveldama hakata. Samas teadis mu üks sõbranna kohe rääkida, et mehed küll söövad kõik just riietevahetusruumis. Ajavad pükse jalga ja ampsavad banaani.
Sain paar tundi taastuda, kui oli vaja Mariuse jooksutrenni minna. Pean tunnistama, et mitu korda mõtlesin jooksutrenn täna vahele jätta, kuid südametunnistus hakkas piinama. Pealegi on sellega ikka nii, et isegi kui trenni minek on raske, siis kohal olles on emotsioon laes.
Alustasime Spartast ja liikusime Rahumäe tee poole, siis põikasime sealt kusagilt surnuaia ja terviseradade vahelt läbi. Jooksime mitmest suurest mäest üles ja jõudsime Nõmme suusamäe juurde - ka selle treppidest tuli paar korda üles tippida. Pulss oli laes, kuid üles jõudes tundus, et treenergi ähkis vähe. Edasi sai joostud taas Rahumäe kanti ning tagasi Spartasse. Üksi ei suudaks ma sellise tempoga ja nii pikalt joosta, kuid kambas on motiveeriv ning isegi emotsionaalne joosta. Sparta-Mart seletab ka veel kogu aja ja nii pole aega väsimusele keskenduda. Treener Marius on aga konkreetne ja samas hea huumorimeelega, siiski mingit nännutamist pole ja mehed-naised kõik on trennis võrdsed. Ma väga loodan, et jooksutrennid kestavad, kuni ilma on ega lõpe juba järgmisel nädalal.
Kokku tuli jooksuaeg: 1h 35 minutit. Seejärel võimlemistund - harjutused ennekõike seljale ja nn korsetilihastele.
Kokku kestis jooks + võimlemine : 2 h ja 13 minutit.
Keskmine pulss: 151
Maksimum pulss: 182
Kaotatud kalorid: 1114
Pärast trenni taas banaan ja pool pakki kohupiima. Toitumisest luban aga pikemalt pajatada juba homme, mil algab nn tõeline toitumisprogramm.
äkki tohib kohupiima asendada kohukesega? mugavam süüa
ReplyDeleteAga minul tekkis selline küsimus, et mida võiks üldse kohupiimaga asendada? Sest ma ei või ühtegi piimatoodet süüa.
ReplyDeleteMõni tark sõna?
Täpi! Rõõm Sind siin jälle kohata :)
ReplyDeleteToitumisspetsialist Margus ütleb nii: kohukese sisu on küll kohupiim, kuid glasuur sisaldab hulga taimerasva ja seda pole kasulik süüa, kui eesmärk kaalu vähendada.
Ainus alternatiiv kohupiimale võiks olla Hapsi-taoline jook, kuid kuna see sisaldab lisaks süsivesikut, tasuks banaan ära jätta.
Helenale!
ReplyDeleteKohupiima asendajana sobib ideaalselt hulga valku sisaldav linnuliha (kanafilee). Ka sobib ulukiliha ning veiseliha. Sealiha pigem välistaks pärast trenni, sest isegi taine tükk sisalab liiga palju rasva.
Sobib ka tuunikala (tükid vees), mille valgusisaldus on sarnane linnulihale.
AGA!
ReplyDeleteKõige parem pärast trenni on glutamiin, mida saab spordipoest ja mis on puhas aminohape ja mida organism omastab kõige kiiremini ja õiges koguses. 1 spl pulbrit ja pisut peale juua.
Mina pean endal nüüd selle muretsema :)
ma pole sind küll eriti lähedalt uurinud, aga miks sul on üheks eesmärgiks kaalu kaotamine? minu meelest ei ole seda küll vaja.
ReplyDeletevõib-olla oleks vaja lihtsalt keha rasvasisaldust vähendada ja lihasprotsenti suurendada?
Sõbrannal õigus: kui vaja siis meeste riietusruumis süüakse ilma valehäbi tundmata. Tegelikult ei huvita ju suurt kedagi mis kaaskodanik teeb kui just varba peale ei astu. Samuti kui pole seda näha, et su eluskaalu oleks vaja vähendada.
ReplyDeleteTäpile!
ReplyDeleteMaratoni jooksmiseks on mu kehakaal liiga suur. Lihasprotsent muutub läbi treeningute niikuinii, kuid rasvaprotsenti (selle arvelt ka kaalu) tuleb igal juhul vähendada. Kusjuures päris palju :)
Harry Lemberg ütles kuldsed sõnad: oluline pole mitte kehakaal, vaid see et lihasjõud suudab seda keha liigutada!
ReplyDeleteühesõnaga, sa võid olla suur ja raske, aga kui oled tugev, siis jaksad maratoni joosta küll.
vaata näituseks Aini - "world's heaviest ironman" aga jookseb ludinal ;)
pealegi, lihas kaalub rohkem kui rasv.
Harryl ja ka Sul on õigus.
ReplyDeleteKuid kujuta nüüd ette maratoni läbimist käes 10 kilone ketas...
:)