Back in business

Olen lubanud, et püüan tervisest vähem rääkida ja eriti vinguda, seega siinkohal punkt.

Käisin esimest korda üle pika-pika aja jooksmas, trotsides külma ja lörtsi. Muuseas tegin täna reportaaži detektiiviga, kes soovitas vähemasti pimedas Pirita metsas mitte joosta ja kindlasti mitte üksinda. Eks olen isegi selle peale mõelnud, et ikka jubedalt silma alt ära seal vehkides, et kui mõni kaabakas peaks liikvel olema, läheks jamaks. Niisiis kui mingi eriti suur ja tugev mees, kellele meeldib kakelda ja kes peaks minu tempos jooksma ka veel, võib mulle alati julgustust pakkuda.

Täna valisin jooksmiseks aga Pirita tee, kus liiklust ja valgust piisavalt. Jooksin ligi 40 minutit rahulikult, et organismil oleks aega end koguda. Tegin esimesed katsetused ka oma imevahendi ehk isikliku eratreeneri miCoachi-iga. Vidinast kirjutan pikemalt homme, sest juba hommikul plaanin taas väikse jooksu teha ja siis peaksin miCoachi spetsialist valmis olema. Üleüldse olen võtnud suuna hommikuse jooksmise poole. Kohe pärast ärkamist, et päevaks vaim ja keha heasse toonusesse seada.