Hoolimata meeletust tagasiminekust, julgesin taas Argo käe alla minna, kuigi hetkel käivad väiksed spekulatsioonid teemal, kas jõusaalitreening on ikka mulle kui maratoonlasele vajalik. Kõik lihasgrupid said tehtud ja üleüldse, mulle tegelikult meeldib jõusaalitreening. Sel korral juba jõudsin hoopis rohkem ka kui nädal tagasi. Treening lõppes siselihaste treeninguga Powerplate-il.
Eile võtsin aga kätte jooksuringi krudiseval lumel. Hommikul ärgates plaanisin küll enne joosta ja siis süüa, kuid ma lihtsalt ei suuda. Esimene asi hommikul peab siiski söömine olema, sest kõht on nii jube tühi. Seejärel rajale. Et mitte libastuda jääl või lumel, on mul nüüd uued Adidase Continental tossud. Spetsiaalselt praegusteks ilmadeks - soojad, vett mitteläbilaskvad ja libisemiskindlad. Tegin poole-tunnise ringi kodukandis ja olin endaga päris rahul. Kuigi mis seal salata, selle hommikuse trenniga ma veel päris harjunud ikka pole.
Täna lendan aga ühe teleprojektiga seoses Lissaboni ja pean tunnistama, et trenniriideid kaasa ei võtnud. Lihtsalt tean, et selleks aega pole. Aga jalutan see-eest pikki vahemaid ja olen muidu aktiivne. Toitumist eriti järgida ei saa, kui välja arvata põhitõed.
jõutrenn on väga oluline iga jooksja treeningus, eriti maratonijooksus. viimased rasked kilomeetrid on hulga kergemad, kui jalalihaste jõutrenni on varem tehtud. ja jooksuasendi hoidmisel on üliolulised, eriti kui keha väsib, kere süvalihaste olukord. kõht, selg, küljed, eriti pepulihased. isegi käte asendihoidmine tunde joostes on suure tähtsusega ja teeb jooksu kergemaks... kõik see kokku teeb jooksu iseendale palju kergemaks ja nauditavamaks.
ReplyDeleteHei Kertu, kas kuskilt oleks võimalik näha ka täielikku trennilogi - a la mis päeval, mida ja kui kaua tegid ?
ReplyDeleteOleks võibolla motiveeriv võrdlusmoment vms.