Täna oli see päev, kui Kata sai viimaks dr Toomas Teini vastuvõtule ja seal selgus kurb tõde: vigastus välistab maratonil jooksmise. Diagnoosiks oli kõhre ja meniski vigastus, mille taastumine võtab ilmselt kuid aega. Eks tal endal on ilmselt kõige rohkem kahju ja minul ka, sest lootsin, et esimest korda saame spordirajal mõõtu võtta ja lisaks uskusin tema emotsionaalsele toetusele raskematel hetkedel. Läks nii. Nüüd on aga Kata võistlusnumber üle ja kui leidub blogi lugejate seas keegi, kes veel oli kahe vahel ning endiselt registreerumata, kuid tahaks maratonil joosta, siis palun võta minuga ühendust ja Sa jooksed Kadi asemel.
Täna tõin endale hunniku SiS geele maitsmiseks ja katsetamiseks, sest just need on maratoni päeval toitlustuspunktides kättesaadav. See küll ei asenda hommikust putru või maratonieelset laadimist, kuid võib rajal osutuda suureks abinõuks, kui energiavarud tunduvad otsakorrale jõudma. Ka Stockholmis manustasin neid - laenates Rennalt, sest omad olin koju unustanud. Ühesõnaga tuleks kindlasti geel enne ära katsetada, kui seda rajal manustama hakkad, sest muidu ei tea, kuidas organism reageerib. Suurim vahe teiste geelidega on ilmselt see, et SiS geelid on kisselli-sarnased ja lahjemad. Samas on tegemist suuremate pakenditega, mis välistab geeli kaasas kandmise. Üldiselt kehtib aga kuldreegel: ühtki uut asja ei katsetata võistluspäeval! Ka toit ja jook on eelnevalt järgi proovitud. Muuhulgas olen juba täna üle läinud pedantlikumale toitumisele iga kolme tunni tagant. Tarbin rohkem süsivesikuid ning mineraalvett. Menüüst ei puudu Noni mahl, goji marjad ning mesi. Toitumisest aga pikemalt juba järgmistes sissekannetes. Täna ootab veel ees 40-minutiline jooks ja ikka asfaldil. Niisiis lähen Piritale, sest mereõhk teeb ju vabaks!
Igal juhul on see kehv tunne, kui 11 päeva enne maratoni loobuda tuleb.
ReplyDeleteMina pidin ka ümberregistreerimise lühemale distantsile tegema paar tundi tagasi - et ikka tulevikus ka veel joosta saaks.
Tervis on kõige olulisem! Maratone jõuad veel kogu elu joosta!
ReplyDeleteMõtlen kogu aeg, kas on mõtet maratonile oma jooksuvöö ja joogipudel kaasa võtta. See on suht ebamugav, aga kas toitlustuspunktide peale saab loota? ja kuhu panna telefon, et oma pöidlahoidjaga vajadusel sidet pidada. Lähen esimest korda maratonile ja seepärast ehk nii tobedad küsimused.
ReplyDeleteSee pole üldse tobe küsimus! Kindlasti tuleks maratonile kaasa võtta võimalikult vähe asju. Jooksuvöö võib vabalt hõõruma hakata on üleüldse jube tülikas. Telefoniga sama lugu. Ma leppisin Stockholmis kokku koha ja eeldatava aja, mil pöidlahoidjatega kohtume. Tallinnas on veelgi lihtsam, sest saab kokku leppida kindla koha, kus pöidlahoidja Sind kahel korral näeb. Kirjutan sellest lähiajal ka pikemalt, kuid toidupunkte peaks küll piisavalt olema ja valikus on kõik vajalik, mis jooksul abiks saab olla: vesi, spordijook, rosinad, sool, geelid ja midagi oli veel.
ReplyDeletema võtsin eelmisel aastal maratonile ainult geelid. Juua ei võtnud ja polnud ka probleemi. Punkte oli tõesti tihedalt, igas punktis ei tahtnudki juua. Telefonil pole tõesti mõtet, pigem segab keskendumist.
ReplyDeleteEelmisel aastal hakkas mul maratonil hõõruma näiteks pulsivöö isegi. Ja varbaküüned kasvasid tagasi veebruariks:) Ehk pikal maal võib tekkida ebameeldivusi, millest varem üldse teadlik ei ole olnudki.
Sel aastal kahjuks haigus rikkus plaanid ja lähen ka vaid poolt jooksma, aga edu teile kõigile!
Küsimus,millisest kauplusest saab SIS-geele osta? Tahaksin ka enne maratoni ära proovida, et kindel olla :)
ReplyDeleteSIS-geelid on saadaval Rademari poodides ja Trismile office-st : Tammsaare tee 118d
ReplyDeleteAga mida teha selleks, et varbaküüned maha ei tuleks. Mul ka see probleem. Kas plaaster oleks nt variant?
ReplyDelete