Miks meile haigusi on vaja?

Minu Thanksgiving möödus suuresti voodis põdedes. Palavik, valutavad lihased, kurguvalu ja nohu ehk tavapärane niinimetatud gripp. Õhtul võtsin end kokku ja osalesin ikka ka pühasöömaajal, et osa saada kalkunist ja teistest traditsioonilistest pühatoitudest (pildil). Siiski olin peagi tagasi voodis. Öösel toimus musta reede eelne shoppinguöö, mis tähendab, et tuhanded ja tuhanded inimesed rändavad kaubanduskeskusest kaubanduskeskusesse, et osa saada suurtest allahindlustest. Osad poed avati näiteks kell 4 hommikul ja esimesed 300, said kõikidelt müüdavatelt kaupadelt 25% hinnas alla. Tõesti tahtsin väga sellest osa saada, sest tegemist on aasta suurima shoppinguööga, kuid mu tervis ei lubanud.

Täna, mustal reedel olen samamoodi püsinud suure osa ajast voodis. Lugenud raamatut, vaadanud ära paar head filmi ja maganud korralikult. Tundub, et pisut hakkab ikka juba ka paremaks minema. Õhtul on suurem pidu ja vähemalt õhtusöögist olen lubanud osa võtta, sest kohal on tuntud teletegija, kellega väike plaan haudumas. Seejärel luban, et lähen taas voodisse, sest pühapäeval on mu sünnipäev ja siis olen terve kui purikas!

Dr. Muza ütles mulle kunagi, et kui haigus murrab, siis järelikult on aeg puhkuseks. Iga haigust tuleks võtta selliselt ja mitte ülemäära muretseda, mis kõik tegemata jääb. Üks ravitseja seevastu tavatses alati, kui haigeks jäi, küsida: "Mida sina, haigus, mulle õpetama tulid?". Vastus polnud oluline. Ma usun, et igal asjal siin maapeal on oma põhjus - olgu haigus kui raske tahes. Mingil põhjusel on seda meile vaja. Üks mu hea tuttav sai mõni aeg tagasi kohutava diagnoosi - vähkkasvaja. Ta muutis alates sellest hetkest ennekõike oma mõtlemist ja elustiili. Uskuge või mitte, tänase päeva seisuga on vähk taandunud. Usun, et palju on kinni mõtlemises ja elustiilis.
Ja nüüd kõik terved trenni, sest vaid nii kindlustad endale tugevama immuunsuse :)