Kõiksugused sünnipäevapidustused on ammu möödanik ja päevi on täitnud sedapuhku teised põnevad tegevused. Muuhulgas on seljataha jäänud ka kõiksugused koogid, ma luban. Läks aga päevi enne, kui julgesin taasalustada jooksmisega ja valisin sihilikult päeva, kui kraadiklaas näitas tubli +10 ja päike andis oma osa. Esimene trenn ikka kõndides nagu peab. See on alati äärmiselt frustreeriv minu jaoks. Mulle meeldib kas jalutada või joosta - mitte (kiir)kõndida ja pealegi jooksutrenni arvelt. Hoolimata sellest, et mõistan kõnni vajalikkust rajale tagasi ronimisel. Teinegi trenn möödus kõndides - nii umbes 45 minutit ühtejutti ja täna viimaks sain jooksma, igaks juhuks siseoludes ja lindil.
Kuivõrd vabastav oli taas joosta! See on tõepoolest minu üks väheseid, kuid kahtlemata parimaid sõltuvusi. Jooksin kokku 30 minutit ja venitasin korralikult. Järgnevate päevade kava on mul peas olemas, kuid üles veel ei kirjuta, et mitte ära sõnada. On seda ju ennegi juhtunud.
Toitumise poolelt kirjutan peagi pikemalt toiduainest, mis väidetavasti eurooplased Ameerikas elades paksuks teeb. Minu oma toidulaual pole suuri muutusi, kui välja arvata, et suhkrut püüan veelgi vähem tarbida (palju on seda siin peidetult toidus). Ja jahutoodetest eelistan gluteenivabasid tooteid, mis on tunduvalt kasulikumad ja samas kättesaadavamad kui näiteks Eestis.
No comments:
Post a Comment