Alari Siku soovitused Kilimanjarol

On olnud hullumeelselt kiire aeg. Ainus, millele olen suutnud tähelepanu pöörata, on tervis. Et enam-vähem saaks vajalikud unetunnid täis magatud ja vitamiinirikas toit söödud. Kuigi mis siin salata, olen patustanud ka. Täna näiteks tekkis vastupandamatu küpsise isu ja nii sõin karbi peaaegu üksi ära ja mis sest, et olin teel pikale jalutuskäigule. Tunne oli, et on vaja!
Trenni olen viimase nädala jooksul teinud rahulikumas tempos - pikemad jalutuskäigud rabas ja linnaradadel ja vähem grupitreeninguid Terasspordis. Mõni õhtu on trenn jäänud taotuslikult vahele, et see aeg une arvele lisada. Nii ongi viimased ajad pideva kalkuleerimise tähe all möödunud. Nimekiri "mäele kaasa" ja muu selline on hetkel veel poolik ja vajab varsti tähelepanu.
Mõni päev tagasi vestlesime Kilimanjarost pikemalt mu hea tuttava Alar Sikuga. Andis temagi omad soovitused mulle teele kaasa ja need kõlasid järgmiselt:

Esiteks (kõige olulisem): mäe vallutamine on vaimne tegevus ja füüsiline pool on vähemtähtis.
Teiseks, mäel taastuda pole võimalik ja jõuvaru, mis on jalamil, on kogu retkel pidevas kasutuses. Juurde midagi ei tule.
Kolmandaks soovitas ta laiselda, magada ja süüa palju. Lisapingutus, enese väsitamine laagris on keelatud.
Neljandaks, mäe vallutamine pole sport ja tuleb vältida "kiiremini, paremini" mõtteviisi.
Viiendaks, peavalu mägedes on normaalne, kehv enesetunne mäekõrgustes samuti. Silme eest virvendus aga on juba ohtlik ja siis tuleb paluda end kiirelt alla viia.

Üldiselt soovitas Alar juba nädal enne panustada rohkem laisklemisse, söömisesse ja magamisse. See kõlab imeliselt, kuid hetkel ilmvõimatuna.