Uus graatsiline ja kaunis väljakutse!

Vaevu oli viies maraton joostud, kui saabus ettepanek ühineda postitantsutrenniga. Ma ei saa salata, et tänu oma vaimustavale fantaasiameelele kujutasin alustuseks ette poolpaljast iseend labaselt väänlemas ümber posti. Veidi enam aga süvenenud, mõistsin, et postitantsutreening on füüsilist väljakutset pakkuv ja ääretult naiselik spordiala. Legendaarne doktor Muza pakkus juba aastal 2010, et midagi naiselikku tuleks mul triatloni ja jooksu vahele kindlasti teha. Doktori soovitus on püha, saagu ta soov!

Uus postitantsuklubi Meow sai loetud päevad tagasi avatud ja nii seadsin sammud ka mina trenni. Poolpikkades treeningpükstes trenni saabudes tundsin end täitsa valesti. Napp trenniriie pole mitte lihtsalt seksikas trennirõivas, vaid sellel on postitantsutrennis ka ratsionaalne põhjus. Esimene kipub ikka aia taha minema, nii läks ka selle trenniga, sest pikkades pükstes postil juba ei püsi.

Treening algab soojendusest, venitusest - nii mõnedki harjutused on sarnased või lausa samad Bodybalance'is ja näiteks joogas. Keha soe, tulevad harjutused nagu chair spinn, piruett ja postil seismine. Tehnika pole raske, kuid gravitatsioon teeb oma töö. Endalegi üllatuseks väsisin kiiresti ja ennekõike mu erakordselt nõrgad käed. Trennikaaslasi, kes juba mõnd aega trennis käinud, vaatasin vaimustusega. Milline graatsia, naiselik liikumine ja tehnika! Treenerist ma üldse ei räägigi, sest seal klubis on koos absoluutselt Eesti parimad. Viimaseks harjutuseks sai postil istumine ja ette painutus. Kõlab lihtsalt, teha raskem, kui võiks ette kujutada.

Ma ei tundnud end trennis päris lootusetult, sest eks Vabank'is on öistel tundidel mõned tiirud ikka tehtud, kui võimalus on tekkinud, aga pean tunnistama, et füüsiliselt raske oli siiski. Lisaks väljusin spordiklubist väikesed villid peopesas, sinikad jagadel ja järgmisel hommikul valutasid ootamatud lihasgrupid. Võtsin eesmärgiks postitantsida vähemalt kaks kuud ja siis loeme tibusid või lülitan postitantsu sujuvalt jooksutreeningutesse sisse, sest jooks unarusse ei jää. Tõsi, uut maratoni sihtkohta pole ma välja valida suutnud. Tahaks Lõuna-Aafrikasse, aga ka Kuubal võiks joosta ning muidugi mu uues lemmiklinnas Singapuris. Samas suvine maraton Kihnu saarel tundub ka igati kutsuv. Kuniks kusagile end kirja saan, treenin lihaseid, millest mul aimugi polnud, postitantsutrennis. Jätkub ka pedantlik toitumise jälgimine usaldusväärsetes toitumisspetsialist Margus Silbaumi kätes. Sellest peagi pikemalt.

Info uue postitantsuklubi ja treeningute kohta leiad siit:
http://www.meowstudio.ee/meist