Üks tuttav ütles mind spaa-s nähes, et olen ikka tõeline naine oma lõhkiste küünarnukkide, sinikate ja marrastustega. Õnneks on see peaaegu möödanik ja vaid ranne teeb veel liiga.
Palju hullem olukord on aga motivatsiooniga. Olin peaaegu juba valmis triatlonile minema käega lööma, et kuidagi ju ikka ära teen. Mõtlesin isegi, et tervise hoiu nimel ratta selga enne ei roni, kui alles võistlusel. Gaspar aga muutis kõik :)
Eile vedas ta mu jooksma, mitte sörkima, vaid jooksma. Tund ja mul oli kogu selle aja pulss laes. Tahtis vist kohe proovile panna, kuid nägi ise ka, mis nigelas seisus ma olen.
Täna hommikul ei andnud ta valida, vaid olimegi juba ujumas. Igasugu liuglemisharjutusi pidin tegema, et mõnus ujumistunne taas kätte saada. Ma pole veel teist nii suurepärase motiveerimisvõimega inimest näinud. Gaspar peaks treeneriks hakkama!
Õhtul plaanin koeraga jooksma minna, ikka traditsiooniks saanud tunnijagu. Ja homme taas ujuma.
Veel pole lubanud, kuid äkki isegi sõidan kunagi veel rattaga.
Gaspar, aitäh Sulle!
tubli oled :)
ReplyDeleteVähemalt kolmandiku trennidest võiksid ikka rattaga teha-Tristar on tegelikult ju rattavõistlus-väikse suplusega alguses ja kerge lõdvestava sörgiga lõpus. Haagi end omasuguste rattameeste (näiteks Toomas Luhats) sappa-sest tundub et ratta osas järje peale saamine(tehnika,treening,sõidukohad jmt) ei taha kuidagi õnnestuda.
ReplyDeleteno sabassõit ju keelatud aga iseenesest õige - rattasõitu seal palju ning raske rada ja jube see sõit saab mullegi olema...
ReplyDeletekui muidugi ujumises ennem ära ei upu :D
kui nende kahe alaga juba hakkama on saadud, siis jooksmine on juba ainult läbimise vaev :D
aga harjutama peab kõiki alasid.