Esimest korda elus sain korraliku toidumürgituse! Kahtlus on, et põhjustajaks oli vanaema supp, mis iseenesest maitses ülihästi. Olin poolteist päeva kõikvõimalikud hetked pikali, sest jõudu lihtsalt polnud. Vedasin end kodust välja vaid oluliseks.
Tänase seisuga on enesetunne aga parem ja nii meelitas Gaspar mind taas ujuma. Tehnika eest punkte veel ei saa, kuid täna hakkas vähemasti ujumine taas meeldima. Ain-Alar tegi ka paar märkust, mida muuta. Iga kord on tunne, et teooria on ammu selge, kuid praktikasse rakendamisega endiselt raskuseid. Õnneks teeb harjutamine isegi minu meistriks :)
Ära anna alla Kertu! Päevad ei olegi vennad, aga nii kergelt Sind juba ju ei murra. Samm-sammult ikka eesmärgi poole.
ReplyDeleteTervitades, Maret (Rutt)