Viies ehk viimane päev on pehmelt öeldes emotsionaalne. Kohe hommikul tuli mul enne teisi läbida minitriatlon, mille distansid olid umbes sellised: 400 m ujumist, 7 km ratast ja 1 km jooksu. Pärast 100 kilomeetrit rattal tundus see eesmärk köömes. Finishis oli ootamas kogu meie tore treeninglaagri seltskond - lapsed ja treenerid üheskoos. Tunne oli kui kangelasel ja auhinnaks sain diplomi spordijookidega. Fantastiline lõpp raskele, kuid emotsionaalsele ja põrgulikult huvitavale treeninglaagrile. Tänan siiralt kõiki asjasse pühendunuid ja juba julgen välja lubada, et paari nädala pärast olen taas Pühajärvel treeninglaagris. Sinnamaani tunnen puudust laagri rutiinist ning vetikaid täis külmast tiigiveest.
Eile lasin end üle pika aja lõdvaks. Esiteks, lõppes antibiootikumide kuur; teiseks, käisin pulmas; kolmandaks, väärisin seda. Täna võtsin ette pikema jalutuskäigu ja homme olen juba trennilainel tagasi.
No comments:
Post a Comment