Võistluse eel

Pidasin treeneriga nõu, et trenni ajastus pärast väikest kõhugrippi õige ja tervislik oleks. Üleüldse on ajastamine ja planeerimine mu üks nõrgemaid kohti. Pärast väiksemat või suuremat pausi tahaks ikka kohe rajale tormata ja endast kõik anda, et vahepealne tasa teha. Suur viga!!! Organism vajab taastumiseks aega ja võitleb tervise ja keha heaolu eest niigi, lisapingutusega valmistan organismile piina juurde. Nii tuligi veel eile taastuda ja täna lubas treener mind rajale tingimusega, et trenn kestab 40 minutit 130nese pulsiga ning enesetunne dikteerib. Läksin Pirita metsa jooksma, kus muuseas on rada veel päris lumine, kuid muidu talutav. Tunne aga oli alguses ikka päris raske, väike nõrkus ja väsimus oleks justkui kehas olnud, mis õnneks peagi möödusid. Umbes jooksu keskpaigas oli juba olemine hea ning lõpetades päris hea. See tähendab omakorda, et tõenäoliselt võin homme tunniajase trenni teha ning etteruttavalt võin isegi öelda, et kui kõik plaanipäraselt läheb, olen laupäeval Kõrvemaal stardis. 16 km tingimusega, et lähen seda vaid läbima ja tempo on ülirahulik. Sellise kokkuleppe me Margusega tegime. Ühesõnaga, kõik, kes tahavad mind kindla peale võita, saavad Kõrvemaal võidu joosta.