Esimene trenn kaksikõega

Päris tõeline maratoni treeningkava jõuab siia blogisse üles järgmise nädala alguseks ja nii jooksen hetkel soovituse järgi üle päeva 40 minutit, rahulikult. Eile suutsin kaksikõe kaasa meelitada ja kuigi ta arvas, et üle 15 minuti ta ühtejärge joosta ei suuda, jooksis viimaks ikka 45 minutit ja ilma jonnita. Tegelikult on tema erinevalt minust ikka väga sportlik kogu aeg olnud. Kooliajal käis lausa erinevates trennides, samal ajal kui mina pidevalt arstitõend näpus kehalise kasvatuse tundidest vabastust lunisin. Kõige hullem osa oli enne veerandi lõppu, kui kuidagimoodi tuli hinded kirja saada. Enamasti sain siiski hinde "4" kätte ilusate silmade ja perekondliku sportlikkuse eest. Hoolimata sellest, et kaksik on tänaseni suurepärane võrkpallur ja üleüldse sportlikku ametit pidav kaitseväelane, kardab ta joostes mulle alla jääda. Ta lihtsalt ei usu, et suudab tunde järjest joosta. Mis seal salata, ma ju ka varem ei uskunud. Hea, et uskuma hakkasin ja järgi julgesin proovida.

Ühesõnaga sai siis eile täpselt nii rahulikult joostud, et mõni sääst sai süüa ka. Kata ära ei väsinud ja teda pani lausa imestama, et nii kaua joosta suutis. Kui laiskus temast võimu ei saa, siis Tallinna maratoni läbib temagi kindlasti. Oluline teema aga, mida teiega jagama pean, on õigete jooksujalanõude leidmine. Selle tarvis tegin läbi jalauuringu ja tulemused üheskoos videomaterjaliga avaldan peagi.