Talv saabus üleöö

Alles ma käisin siin ringi vaid T-särgi väel, kuid ööga muutus kõik. Ärgates varahommikul näitas kraadiklaas umbes 0 kraadi Celsiuse järgi. Kui ma 10ne paiku end jooksurajale sättisin, oli temperatuur tõusnud juba 10-ne kraadi peale ja mis peamine, päike siras taevas. Ma ei pakkinud just kõige soojemaid trenniriideid kaasa, kuid olen panustanud siinsele suurele valikule ja kõik, mida vaja, ostan kohapealt. Nii lootsin eile poodlema minnes leida ka ujumisriided, et vahelduseks spordiklubis ujuda ja kujutage ette, ma ei leidnud neid. Ütlevad, et hooaeg on läbi, kuid olen siinkandis ju varemgi elanud ja näiteks jänesekasuka kesksuvel soetanud. Ühesõnaga ma ei leidnud ujumisriideid ja ujuma veel ei saanud.

Täna aga, kui olin mõnisada meetrit kodust eemale saanud, silmasin kitse silla all - no ma ei liialda, kui ütlen, et vahemaa oli ehk 5-6 meetrit. Hetkeks mõtlesin, kas pööran ümber ja lähen haaran kaamera või naudin vaadet, kuid juba oli tema otsustanud ümber pöörata ja padrikusse tagasi joosta. Kõiksuguseid parte ja kalkuneid on siis ka ilm täis, härra Turovskile siin meeldiks.
Ühesõnaga jooksin täna taas üle tunni ja mulle isegi tundub, et peaks vahele pikemaid distantse võtma, et lihased liiga ära ei harjuks ja endalgi igavaks ei läheks. Panustan nädalavahetusele.

Paljud on mulle kirjutanud ja küsinud, kas on veel plaanis maratone joosta ja ma loodan, et vastus on ammendav, kui ütlen "muidugi on". Tõsi, peagi alustan ma uue projektiga, mil puudub seos jooksmisega, kuid nagu ma olen öelnud, jooksmine on mu tõeline kirg ja see jääb mu elustiili juurde, sest muud moodi ma enam ei oska.