Käisin eilegi jooksmas nagu nagu tavaks on saanud. Esimese hooga tundus, et ilm on külmemaks läinud ja tuulelgi on oma osa, kuid välja jõudes mõistsin, et jätkub sügisene soojalaine. Kraadiklaas näitas jätkuvalt 26 kraadi. Viskasin jaki seljast ja jooksin suvistes riietes. Ma ei oska kilomeetrites öelda, kuid pisut üle tunni sai ikka kokku, siinsetel mägistel teedel. Kõikide nende jooksutrennide jooksul olen muuseas näinud ehk paari jooksjat ja paari ratturit vaid möödumas. Seevastu tean, et spordiklubid on vähemasti osa rahva jaoks populaarsed kohad.Kui eile avastasin jooksurajalt ilmselt loomulikku surma surnud mullamuti, siis täna oli kord hiire ja pesukaru käes. Viimane ilmselt polnud oma lõppu leidnud loomulikku teed pidi, kuid nägi siiski kena välja. Nagu sellest poleks veel piisanud, silmasin ka kitsi - neid on siin meeletult teede peal ja ääres. Sedapuhku nägin elusaid kitsi. Minu teada hukkunud kitsed veetakse kohe kuhugi ära, eriti kiirelt käib see siis, kui kits on oma lõpu leidnud autoga kokku põrgates. Ühesõnaga avastasin end kui loomaaiast jooksmas, seda põnevam see mu meelest oli. Üleüldse on joostes võimalik lahedaid uusi kohti leida, kuhu muidu ma ilmselt ei satuks.
Tänane distants oli juba jupike pikem kui eilne ja kokku sai ajas 1 h ja 10 minutit. Ilm seevastu juba vähe jahedam, kuid jooksmiseks ideaalne. Hea uudis on see, et põlv pole enam tunda andnud ja kui kõik plaanipäraselt läheb, olen homme spordiklubis aega veetmas. Eks ole näha, mis seal ära teha annab, kuid üks on kindel, mingite trenazööride peale ma vehkima ei lähe.
PS pilt peaks andma väikesega aimduse mägisusest siin kandis
Nii tubli oled! Aga kas sa enam maratoniks ei plaani treenida? Nt NY maratoniks?;)
ReplyDeleteNY-i maraton on üks mu unistuste maratone, kuid leiab sel aastal aset juba 6.november - seega mitte kuidagi ei jõuaks end vormi viia. Pealegi lõppes registreerimine pool aastat tagasi. Kuid ühel hetkel ma sinna ka kindlasti jõuan.
ReplyDeleteUsun, et järgmine maraton saab hoopiski mul joostud järgmisel aastal ja taas Tallinnas.
New York maraton leidis aset 6. novembril :)Loodan, et loosiõnn naeratab sulle, kui NY maratonile end kunagi registreerima hakkad. Ei ole sinna nii kerge pääseda...
ReplyDeleteEdu.
Right! Ameerikaga on kadunud mu ajataju, see juba toimus. Aga õnne on vaja :) Aitäh!
ReplyDeleteHei. Väga mägine ei tundu, ma üritan siin Itaalias jooksuharjumust jätkata, aga on palju enam mägine, kui see pilt näitab, sest iga (väike) linn asub praktiliselt künka otsas ja mina olen ühe sellise nõlval. Nii et jooksen ringe üles-alla ja endised ületunnijooksud on vägagi kokku kuivanud, osalt seetõttu, et pole kohta, kus joosta ning teiseks tõusud on tüütud, kolmandaks, elustiilimuutus tõi kaasa spordivaimu kerge raugemise. Vat sellised vabandused. Mis linnas oled?
ReplyDeleteIgaks juhuks lisan, et pildilt tundubki mägi mitte väga suur, kuid tegelt ikka päris hullud tõusud.
ReplyDeleteViibin St. Louise eeslinnas Chesterfield ja siin kandis ka jooksen nii kaua, kui ilm lubab :)
Tervitusi Itaaliasse ja loodan, et motivatsioon tõuseb endisele tasemele. Reegel on, kui tõesti jooksma minna ei taha, mine jookse 5 minutit, kui siis ikka ei taha joosta, mine koju tagasi. Reeglina aga tehakse siis trenn lõpuni :) minu peal töötab :)