Saturday, December 17, 2011

Zumba, jooga ja suur pidu

See viimati külastatud nn vanainimeste trenn tegi lihased ikka päris haigeks. Ilmselt hakkan nõrgaks jääma. Nii tahtsin eile ujuma minna, trikoo kaenlas, kui selgus, et bassein on remonttööde tõttu suletud. Spordiklubi kavas polnud aga muud kui Pilates, Zumba ja mõned, mille nimi ei ütle midagi. Pilates pole mulle kunagi meelinud ja Zumba-t pole ma kunagi proovinud. Viimase kasuks ma sel korral igal juhul otsustasin. Trenni ukse taga oodates teatas seal samas istunud vanaproua, et just Zumba on maailma ägedaim trenn. Ütlesin, et olen aeglane sammude õppija ja üldiselt mulle aeroobika sarnased trennid ei meeldi, kuid ta kinnitas, et just Zumba on hoopiski midagi uut ja ägedat. Üks proua ja kujutage nüüd ette, vanahärra, ühinesid veel meiega. Treener oli tasemel ja ma avastasin üsna alguses, et just Zumba võiks olla see trenn, mida teeksin meeleldi veelgi ja ehk isegi tõsisemalt. Ennekõike paelub mind ladina muusika ja salsa rütm. Olen kogu aeg uskunud, et mu hing on pärit sealt kusagilt Ladina-Ameerikast. Zumba meeldis mulle isegi hoolimata sellest, et umbes pool trennikavast mõtlesin ise välja või õigemini püüdsin küll tabada treeneri kava, kuid välja tuli oma kava. Ringi vaadates mõistsin, et see oli ka teistega nii. Lugesin trenni korda läinuks ja läksin jooksin ka veel pool tunnikest.

Täna oli siis viimaks jooga käes aeg. Olen tõepoolest järginud viimane nädal rangelt oma unegraafikut ja see on aidanud mind palju. Enne südaööd magama ja 7 paiku ärkan. Nii jõuan hommikul kohe ka trennis ära käia ja päev tundub palju pikem, kui tegevusi mahutan sellesse rohkem. Jõudsin saali ja avastasin eest joogatreeneri - umbes 60ne aastane vanahärra, kelle lemmikväljend on kahtlemata: "it doesn`t matter". Ükskõik millise harjutuse juures lisas ta lõppu: "it doesn`t matter how far you go... it doesn`t matter..." Harjutused olid siiski üsna sarnased mujal kogetule ja trenn kulges toredalt, kuigi saal oli ülerahvastatud ja pidevalt enda kätt vastu seina lõin. Pärast joogat ma tõesti ei viitsinud joosta ja läksin hoopiski shoppama. Lõppude lõpuks pole ma seda siin peaaegu et mitte teinudki. Nüüd siis ikka kohe kirglikult ja nii jõudsin koju alles õhtul pimedas. Ka see on viis end aktiivsena hoida.

Laupäeval ootab ees suur majapidu. Külalisi tuleb 80 ümber, palju head süüa ja juua. Hommikul lähen aga esimese asjana trenni - spinning ja jooga on kavas, loodan mõlemast osa saada. Veksel on jälle välja käidud.

4 comments:

  1. Ai-Ai-Ai!
    Ära alahinda Pilatest - ilmselt on Sulle siiani sattunud ebasobiv treener. Nii nagu teistes treeningu süsteemides, on ka selle palju eri voolusid.
    Ainuüksi see, et "vanaonu Joseph" töötas need harjutused välja, rakendas ja täiustas neid I ilmasõja haavatute (väga-) edukaks taastusraviks, peaks näitama süsteemi kasulikkust.

    Mart

    ReplyDelete
  2. Said ilmselt valesti aru, kindlasti ei alahinda ma Pilatest ja tegelikult lausa vastupidi - see on suurepärane treening minu meelest, aga mulle lihtsalt ei meeldi. Kõik spordialad ei saagi ju meeldida, eks?

    ReplyDelete
  3. No lepime siis ära! Jõulud juu ...

    Mart

    ReplyDelete
  4. Mart, sport on toonud mu ellu vaid positiivset ja negatiivseid emotsioone sealjuures polegi :) Niisiis pole tülitsemiseks ei aega ega energiat. Ilusaid pühi Sulle!

    ReplyDelete