Sisetunne, öeldakse, et ei peta kunagi. Minu sisetunne on hea hoolimata viimati teele tekkinud takistustest. Teadlikult ei täpsustanud ma tekkinud tüsistust, kuid see polegi oluline, sest juba on parem - nii tunne, kui arsti hinnang. See pole hullus, pärast juhtunut rajale naasmine, vastupidi see hoiab mu pinnal, sest eos alla andmine on kaotatud lahing. Ma tänan kõiki neid mentoreid ja toetajaid, kes on mulle selle teadmise kujundamisel abiks olnud. Reedel käisin 400 noorele mehele tervislikust eluviisist rääkimas, teiste seas oli kohal ka mu hea sõber Ain-Alar Juhanson, kes meenutas oma tee algust. Olgugi, et tema puhul räägime tippspordist, ei andnud ta alla isegi siis, kui kaks aastat tema elust oli kadunud joomise tõttu, mitte keegi ei uskunud enam tema võimetesse ja jäänud oli vaid eneseusk. Mees võitis mõned ajad hiljem Ironmani! Või Contra - poheemlaslik luuletaja, lootusetult spordikauge, absoluutselt võimetu - hakkas jooksma ja nüüd aina jookseb ja jookseb. Arvel on 10 maratoni ja eelmisel aastal läbis mees juba ka ultramaratoni 100 km. Sellised inimesed ongi mulle eeskujuks, toeks ja abiks.
Ma tean, et lõpuks läheb kõik hästi ja kui kõik pole veel hästi, pole järelikult ka lõpp saabunud.
lootusetult spordikauge, absoluutselt võimetu
ReplyDeletePalju üks inimene peab sporti tegema et teda spordikaugeks ei peetaks,veel hullem kui seda tema kehaehituse põhjal tegema hakatakse :))
http://www.sportinfo.ee/statistics/task/person/id/8604/
ja see nimekiri on oi kui puudulik,isegi tartu maratoni ürituste suhtes.
*boheemlaslik
ReplyDeleteEdu maratonidel! :)
Eks igaühel ole omad mõõdupuud. "Lootusetult spordikaugeks ja absoluutselt võimetuks" nimetas Contra end ikka ise, pidades silmas oma minevikku - lapse- ja nooruspõlve.
ReplyDeleteMina imetlengi tema muutust ajast, nullist tegijaks sammu :)