Kaks nädalat toitumiskava tõi tulemuse

Kui esimese trenni lasud Tondi lasketiirus tekitasid minus hirmu, siis vahepealsel ajal olen igasugusest hirmust üle saanud. Õige kehaasend tuleb iseenesest (jalad puusade laiuselt, ülakeha ettepoole kallutatud, käed sirged). Ka relva kontrolli suudan iseseisvalt läbi viia ning ma juba ka lasen ise. Kuigi on ikka endiselt hea, et instruktor on kõrval, kindlustab kindlama tunde. Ja muide, Roland on vahepealsel ajal töölt eemaldatud või õigemini iseseisvalt eemaldunud seoses käeluumurruga, nii on minu juhendajaks hoopiski Kaarel Künnapu, stoilise rahuga, samas valvas tüüp.

Täna sain taas kätte Glocki. Ülesandeks oli iseseisev salve vahetus, laadimine ja mõistagi laskmine, kolme erinevale sihtmärgile. Kõik see tundub peaaegu iseenesest tulev. Laskmist ma naudin, kuigi vahel on tunne, et ei suuda relva piisavalt stabiisena hoida. Tulemus märklaual aga räägib vastupidist ja nii olen kuulnud instruktorilt vaid ja ainult kiitust. See on mulle üllatav, sest esiteks on mu käed erakordselt nõrgad ja teiseks, mulle on alati tundunud, et puuduvad igasugused eeldused (sisetunne lihtsalt). Liigne enesekindlus pole õpingutele küll kasuks, kuid juba uurisin, kuidas snaiperiks saada. Mul paar sõpra on, aga ega õige snaiper oma tööst sõnagi ei kõssa.

Kaks nädalat Marguse toitumiskava on möödas. Väga kiire aeg on sinna vahele mahtunud ja ehk ei saa ma iga päevaga ning toidukorraga rahul olla, kuid saan öelda, et andsin endast peaagu parima. Arvestades olukordi ja nädalaid, mille jooksul oli nii mõnigi magamata öö ja liiga palju tööd ka lisaks. Aga numbrid räägivad iseenda eest, seega tulemus on:

-2,2 kg
-4 cm puusalt
-3 cm keskkohast
Mõistagi ei ole ma veel ideaalkaaluni jõudnud, seega jätkan toitumise jälgimist. Nii ka relvaõpinguid. Homme muide on mu kaitseväelasest kaksikõde linnas ja kahtlustan, et teeme ühe trenni koos. Jooksus olen talle ära teinud, kas ka laskmises, homne näitab :)