Uus treener - Margus Pirksaar

Mõistan, et olukord pärast pikka haigusperioodi minuga on suhteliselt lootusetu, seda enam, et maraton pole enam kaugel. Kuid usun, et maratoni läbimine on jätkuvalt võimalik. Leidsin veel ühe hullu, kes usub selle võimalikkusesse minu puhul - Margus Pirksaar. Spordisõpradele ei vaja ta tutvustamist, teistele teadmiseks, et tegemist on mitmekordse Eesti meistriga pikamaajooksus. Küsimusele, kas ma ikka saan maratoniga hakkama, vastas Margus nii: "Ma teen ainult võitjatele plaane :) ja ma arvan, et Sa oled täitsa potensiaalne võitja!"
Mulle on jäänud mulje, et tippsportlastel ongi mõtteviis: "Kõik on võimalik! Kõik, kes usuvad endasse, on võitjad!" Ain-Alar Juhanson oli kogu triatloniks valmistumise aja ja suurpäeval samamoodi häälestatud.

Alustuseks viis Margus end täielikult kurssi minevikus korda saadetuga, tervisekontrollide ning koormustesti tulemustega. Ning seejärel juba tegi ta esimeste nädalate treeninkava, mis on mõnusalt lihtne ja loomulikult mõistlik minu seisus. Päris esimene trenn on tehtud - 40 minutit jooksu 130nese pulsiga. No selles tsoonis oli ikka väga raske püsida, kuid enesetunne oli siiski ideaalne. Homme on valik kas joosta või suusatada ja ma veel ei teagi, mille ette võtan. Aga kava lisan sissekandele, et need, kes tänasest uue eluga alustavad, saavad ka järgima hakata. Äkki leian veel treeningkaaslasigi või lausa maratonikaaslasi? See oleks tore!

Uus lehekülg, sama raamat

Ma ei teagi kust alustada, kuid püüan kõik vajaliku ühte sissekandesse kirja panna ning vastata kõigile neile küsimustele, mis teie kõigi poolt esitatud.

Vahel ei lähe asjad nii nagu oled plaaninud, kokku leppinud, lootunud. Elu on täis vingerpusse ja mitu sai minulegi keeratud.
Tervisest. Pole kunagi varem nii haige olnud, kui viimase kolme kuu jooksul. Antibiootikumikuurid üksteise järel ja abi ei millestki. Ühe jalaga tavameditsiini, teise jalaga alternatiivmeditsiini ukse vahel, kuid lõplikku tõde ei teagi. Ise usun, et olen näide antibiootikume üle tarvitanud patsiendist. Tänane seis on küll selline, et olen terve, kuid kohe sülitan ka üle õla ning püüan arvestust päev korraga pidada. Mis puudutab nõelravitsejat, siis tema sõna kuulan kõige enam. Nii olen juba pikka eemale hoidnud jahu-, piima- ja suhkrutoodetest. Lisaks ka alkoholist, sest nii tunnen end paremini. Vitamiinidest tarbin hetkel:
- hiina Chen Chen-e
- C + E vitamiini
- probiootikume
- kalamaksaõli D-vitamiiniga
- rauda
- kaltsiumi + magneesiumi
- punast päevakübarat

Tundub küll juba pikk loetelu, kui kõik looduslik kraam, mida usun, et toidust vajalikus koguses enam kätte ei saa.

Treeningust. Vahepealsel ajal olen küll aktiivne liikuja olnud, kuid tõsiselt võetavaid trenne on olnud häbiväärselt vähe. Treeningkava, mille kohta paljud lugejad on küsinud, mul ka seniajani ei olnud. Tänaseks on see muutunud. Järgmises sissekandes annan asjakohase ülevaate treenerist, treeningkavast ja tehtud trennist.

Muuseas, kõik, kes tahavad end rannahooajaks vormi saada, siis just täna on õige aeg alustamaks.

Nõelravitsejast ja edusammudest

Pole just kauges minevikus aeg, mil igasugu imelikud haigused mind tabasid. Pidev väsimus, palavik, kõrge põletikutase organismis jms. Tavameditsiin suutis probleemi lahendada lühiaegselt. Tagantjärgi kalkureerides, tarbisin tubli kuus kuus väikeste vahedega tugevamaid ja vähem tugevamaid antibiootikume. Põhjused, millest haigused alguse said, jäidki selgusetuks. Minule kirjutasid aga mitmed head inimesed, kes analoogsete hädadega kokku puutunud ning Hiina meditsiini magistri Toomas Tiik`i pole pöördunud ja sealt abi saanud. Lisaks kirjeldas oma olukorda Argo Adergi, kes samamood selle nõelravitsejast mehe juurest abi sai. Tõsi, järjekorras tuli oodata ligi poolteist kuud, kuid ootamine tasus end ära ja tänase seisuga on juba teine seanss seljataga.

Diagnoosimise aluseks on keel ja pulss! Need üle vaadates ütleb mees, mis on halvasti ja valesti ning muuhulgas sätib nõelad vajalikesse kohtadesse kehal.

Praeguseks hetkeks on selgunud:
Punkt 1: veri on mul jube halb ja hemoglobiin kohutavalt madal (suurem osa hädadest pidigi sealt alguse saama).
Punkt 2: pulss on ebanormaalselt kiire. Seega on nüüdsest keelatud kohvi ja kõik muud kofeiini sisaldavad söögid-joogid nagu näiteks shokolaad ja kakao.

Lisaks on keelatud "valge jahu" tooted (õnneks olengi neid äärmiselt vähe tarbinud) ja üllatus-üllatus- keelatud on ka küüslaauk! Kõiksuguste bakteriaalsete haiguste kulgu kiirendab nii jahutoodete tarbimine, kui ka küüslaauk. Soovitav on mul tarbida ka vähem lõhelisi, krevette ja piimatooteid.

Muuhulgas olen nüüdsest mõnda aega erinevaid hiina toidulisandeid tarbinud, et verd tugevdada ja südame rahutust maha tõmmata. Viimane oli minu jaoks uudis, sest seniajani on mu südame seisukorda kõikvõimalike arstide poolt üliheaks hinnatud. Ka alustasin kalamaksaõli tarbimist, et kõhrede tervis säiliks ning vettki peaks doktori sõnul rohkem tarbima.

Juba kahe nädala pärast taas vastuvõtul, sest kui tavameditsiin mind aidata ei suutnud, püüan alternatiivmeditsiinist abi saada.

Ahjaa, jooksmas sai ka täna käidud - sedapuhku siseoludes. Toomas Tiik´i sõnul võib inimene praeguste imadega joosta küll ja seda nii kaua, kui temperatuur ei lange alla -10 kraadi, kuid viidates libedatele tänavatele on tema sõnul risk end vigastada siiski suur.

Head uut ehk maratoni aastat!

2010 oli mu senise elu parim aasta ja nüüd usun, et 2011 tuleb veel parem! Üks, mis kindel, just sellel aastal läbin maratoni ehk siis võidan end teist korda.

Kõigepealt jõuludest. Tänu teadlikkusele ei toimunud sel aastal jõululauas söömisorgiat. Nüüdse toitumisstiili eeliseks on see, et olgu toit kui hea tahes, kui kõht saab täis, lõpetan söömise. Lisaks tegin reegliks igapäevased pikad jalutuskäigud koeraga. Jõgevamaa metsades, kus see aset leidis, oli lumi ikka nii sügav, et pigem kujunes jalutuskäik sumpamiseks pea vööni lumes. Lisaks ei alahindaks ma lumerookimist, mida nii mõnigi päev tunde jutti tuli teha.

Aastavahetus möödus sarnaselt - maailma parimat toitu-jooki ja seltskonda nautides, kuid mitte end unustades. Nii on kaalunumber sama ja enesetunne hea.

Eile võtsin end kätte ja astusin Argo trennist ka läbi. No tegelikult see polnudki niivõrd läbi astumine. Nüüdsest on rõhk süvalihastel ja nii sai Powerplate treeningut tunni jagu vihtuda. Hoolimata sellest, et Powerplate pole mulle võõras ning süvalihaseid on saanud treenida ka Bodybalance treeningus, tuli nüüd siiski justkui nullist alustada. Ja mis siin salata, tänaseks on lihased ikka niiiiii valusad, et ei mäletagi, millal nii valus teine päev oli.

Homme olen aga taas nõelravitseja Toomas Tiik`i jutul ja siis pajatan sellest meditsiiniharust pikemalt, laiemalt.

Kohtumine maratoonlasega

Pärast mõningaid tõrkeid, olen Eestimaa pinnal tagasi. Nagu eeldasin, ma Lissabonis jooksmisega tegelda ei jõudnud, kuid liikumises olin kõik need päevad. Lisaks, kuigi sealne toidukultuur on vähe teistsugune ja tihti sattus käeulatusse pigem ebatervislikum toidupoolis, järgisin kolme tunni reeglit. Õigemini olen jõudnud nii kaugele, et ei pea seda kella järgi enam järgima, vaid see tuleb loomulikult. Ja kui kolme tunni möödudes süüa ei saa, manaldub silme ette pilt organitest, mis iseend söövad.

Nii läks, et ammutasin reisilt hoopistükis teoreetilist baas. Nimelt sattusin Lissabonis palju aega veetma tüdrukuga, kes sellel aastal Berliini maratoni läbis! Otsustas, et peab maratoni ära jooksma enne oma 30. eluaastat ja võttis jooksu ette. Muuseas, esimeses trennis suutis ta joosta vaid 6 minutit ühtejärge! Ja pool aastat hiljem jooksis maratoni läbi! Koos kahe sõbrannaga. Tegemist on muuhulgas inimesega, kes vähe töönarkomaan ja pereinimene, kuid kui soov on, leiab ju iga inimene aega trenni tegemiseks. Lisaks maratoni läbimisele, kaotasid kõik naised ligi 8 kilogrammi oma kehakaalust. Nüüdseks on nad ühe suurepärase kogemuse võrra õnnelikumad. Minule on nad eeskujuks ja vähe sellest, infot mida reisikaaslaselt ammutasin, kasutan nüüdsest kuni maratonipäevani. Aitäh!

Pühade eel aga püüan 2-3 korda nädalas joosta. Rahulikus tempos ja nii kaua, kui ilmaolud seda lubavad. See pole uusaastalubadus, vaid plaan - uuel aastal tõepoolest uue hooga! Tõsisema hooga!





Talv Lissabonis

Trennid seljataga, ees Lissabon

Hoolimata meeletust tagasiminekust, julgesin taas Argo käe alla minna, kuigi hetkel käivad väiksed spekulatsioonid teemal, kas jõusaalitreening on ikka mulle kui maratoonlasele vajalik. Kõik lihasgrupid said tehtud ja üleüldse, mulle tegelikult meeldib jõusaalitreening. Sel korral juba jõudsin hoopis rohkem ka kui nädal tagasi. Treening lõppes siselihaste treeninguga Powerplate-il.

Eile võtsin aga kätte jooksuringi krudiseval lumel. Hommikul ärgates plaanisin küll enne joosta ja siis süüa, kuid ma lihtsalt ei suuda. Esimene asi hommikul peab siiski söömine olema, sest kõht on nii jube tühi. Seejärel rajale. Et mitte libastuda jääl või lumel, on mul nüüd uued Adidase Continental tossud. Spetsiaalselt praegusteks ilmadeks - soojad, vett mitteläbilaskvad ja libisemiskindlad. Tegin poole-tunnise ringi kodukandis ja olin endaga päris rahul. Kuigi mis seal salata, selle hommikuse trenniga ma veel päris harjunud ikka pole.

Täna lendan aga ühe teleprojektiga seoses Lissaboni ja pean tunnistama, et trenniriideid kaasa ei võtnud. Lihtsalt tean, et selleks aega pole. Aga jalutan see-eest pikki vahemaid ja olen muidu aktiivne. Toitumist eriti järgida ei saa, kui välja arvata põhitõed.

Kaalumine ehk järjekordne tõehetk

Eile ei püüdnudki ma vabandust leida ja vedasin end Argo trenni. Teadsin, et mis ees ootab, pole eriti tore, sest eeldasin ju, et olen pärast viit haigusnädalat tagasi nullpunktis ja ma ei eksinud. Raskused tuli pügala võrra vähemaks võtta ja kui muidu sai kolm kordust tehtud, siis nüüd vaevu kaks. Hädaldasin ka kogu aeg. Argo polnud parem, kiitis aina takka, kui halvas seisus ma olen. Lõpetuseks palusin midagigi ilusat öelda ja ta ütles: "Tore, et viimakski tulid! Ja no püksid on ka kottis jalas."
Seejärel ootaski mind ees kohtumine toitumisspetsialist Marguse juures. Kartsin, et nutune toon jätkub, aga ei! Margus on üldse üks ütlemata motiveeriv ja positiivne inimene (mitte, et Argo poleks - vastupidi!). Talle tundus kohe, et seis on paremgi kui enne, kuigi trenni teinud pole ja vahepealsel ajal on palju nn vabagraafikut olnud. Vahe eelnevaga ehk vaid see, et toitumisel on targem - kolme tunni reegel on säilinud ja ma lausa vajan iga kolme tunni tagant süüa. Olukord on isegi nii hull, et kui täna kiire teleprojektiga seoses olin 4-5 tundi järjest söömata, tundsin, kuidas organism iseend sööb. Puuvili ja väike pähkel on siis suureks abiks.

Aga nüüd põhilisest. Mõõtmisel selgus, rasvaprotsent on kehas nüüdseks 16,4 (4 kg vähem, kui esimesel kaalumisel). Lihasprotsent sama, mis alguses. Kõhuümbermõõt 5cm vähem, kui alguses! Nädalas on seega kadunud 300-400 g kehakaalust. Pikemalt õigest toitumisest ja kaalualandusest pajatan juba mõne päeva pärast Naistemaailm.ee keskkonnas, sest Marguse kui spetsialisti teooriat toetab minu praktika.