Vihjeid septembrikuu alale leidus varemgi - tõepoolest, selleks on golf! Mu hea sõbranna Riina tegi eeltööd selles osas minuga juba mõnda aega ja nii ma selle alani jõudsingi. Sissejuhatuse sain Muhu Göörlilt, kuigi seal ise kätt veel valgeks ei saanud ja jälgisin mängu eemalt.
Aga nüüd siis. Täna oli see päev. Jõelähtme golfiväljak ootas, ühes Torel Neider`iga, kes kuuks ajaks ka mu treeneriks on saanud. Golfimaailmas tuntakse teda kui omaala spetsialisti, seega olen tõepoolest parimates kätes, et kuuajaga golfiga tuttavaks saada.
Alustatud sai algasendi võtmisest ning gripi ehk käte hoidmise harjutusest. Parajalt tehniline tundus see ala juba päris alguses, sest selgub, et õiged asendid nii käte kui ka kehahoiakus on golfis aluseks, sest see tagab golfikepi õige liigutuse ning õige algasend hoiab hästi tasakaalus. Kuna golfiswing on kiire roteeruv liigutus ümber oma telje ehk selgroo, lisas Torel. Golfis kasutab inimene praktiliselt kõiki oma keha lihaseid liigutuse tegemiseks ning maksimaalse pöörde tegemiseks tuleb asendid eelkõige paika saada. Kuigi pean tunnistama, et valu tundsin vaid labakätes ja nii jäi mulje, et vaid need saavad trenni.

Kui pikad löögid hakkasid täna juba välja tulema, siis oli aeg õppida puttamise algtõdesid. Puttamine on tegevus, mis toimub griinil ja griin on selline vastav väljak. Selles on oluline tunnetus. Tehnilise koha pealt võib ju olla lihtne arvata, et löön aga palli auku, kuid kuivõrd griinid on suured ja korralike kallakutega peavad puttamises paigas olema kaks põhiasja - suund ja tugevus. Viimasega oli täna halvasti, jõudu tundus mul liigselt olevat ja pidevalt toseerisin sellega ka üle. Järgmine trenn toimub pärast Tallinna jooksuvõistlust, seega on lootust, et jõudu on vähem ning ehk õiget tunnetust enamgi. Igal juhul golfiga on algus tehud!
No comments:
Post a Comment