Thursday, December 16, 2010

Kohtumine maratoonlasega

Pärast mõningaid tõrkeid, olen Eestimaa pinnal tagasi. Nagu eeldasin, ma Lissabonis jooksmisega tegelda ei jõudnud, kuid liikumises olin kõik need päevad. Lisaks, kuigi sealne toidukultuur on vähe teistsugune ja tihti sattus käeulatusse pigem ebatervislikum toidupoolis, järgisin kolme tunni reeglit. Õigemini olen jõudnud nii kaugele, et ei pea seda kella järgi enam järgima, vaid see tuleb loomulikult. Ja kui kolme tunni möödudes süüa ei saa, manaldub silme ette pilt organitest, mis iseend söövad.

Nii läks, et ammutasin reisilt hoopistükis teoreetilist baas. Nimelt sattusin Lissabonis palju aega veetma tüdrukuga, kes sellel aastal Berliini maratoni läbis! Otsustas, et peab maratoni ära jooksma enne oma 30. eluaastat ja võttis jooksu ette. Muuseas, esimeses trennis suutis ta joosta vaid 6 minutit ühtejärge! Ja pool aastat hiljem jooksis maratoni läbi! Koos kahe sõbrannaga. Tegemist on muuhulgas inimesega, kes vähe töönarkomaan ja pereinimene, kuid kui soov on, leiab ju iga inimene aega trenni tegemiseks. Lisaks maratoni läbimisele, kaotasid kõik naised ligi 8 kilogrammi oma kehakaalust. Nüüdseks on nad ühe suurepärase kogemuse võrra õnnelikumad. Minule on nad eeskujuks ja vähe sellest, infot mida reisikaaslaselt ammutasin, kasutan nüüdsest kuni maratonipäevani. Aitäh!

Pühade eel aga püüan 2-3 korda nädalas joosta. Rahulikus tempos ja nii kaua, kui ilmaolud seda lubavad. See pole uusaastalubadus, vaid plaan - uuel aastal tõepoolest uue hooga! Tõsisema hooga!





Talv Lissabonis

Thursday, December 9, 2010

Trennid seljataga, ees Lissabon

Hoolimata meeletust tagasiminekust, julgesin taas Argo käe alla minna, kuigi hetkel käivad väiksed spekulatsioonid teemal, kas jõusaalitreening on ikka mulle kui maratoonlasele vajalik. Kõik lihasgrupid said tehtud ja üleüldse, mulle tegelikult meeldib jõusaalitreening. Sel korral juba jõudsin hoopis rohkem ka kui nädal tagasi. Treening lõppes siselihaste treeninguga Powerplate-il.

Eile võtsin aga kätte jooksuringi krudiseval lumel. Hommikul ärgates plaanisin küll enne joosta ja siis süüa, kuid ma lihtsalt ei suuda. Esimene asi hommikul peab siiski söömine olema, sest kõht on nii jube tühi. Seejärel rajale. Et mitte libastuda jääl või lumel, on mul nüüd uued Adidase Continental tossud. Spetsiaalselt praegusteks ilmadeks - soojad, vett mitteläbilaskvad ja libisemiskindlad. Tegin poole-tunnise ringi kodukandis ja olin endaga päris rahul. Kuigi mis seal salata, selle hommikuse trenniga ma veel päris harjunud ikka pole.

Täna lendan aga ühe teleprojektiga seoses Lissaboni ja pean tunnistama, et trenniriideid kaasa ei võtnud. Lihtsalt tean, et selleks aega pole. Aga jalutan see-eest pikki vahemaid ja olen muidu aktiivne. Toitumist eriti järgida ei saa, kui välja arvata põhitõed.

Thursday, December 2, 2010

Kaalumine ehk järjekordne tõehetk

Eile ei püüdnudki ma vabandust leida ja vedasin end Argo trenni. Teadsin, et mis ees ootab, pole eriti tore, sest eeldasin ju, et olen pärast viit haigusnädalat tagasi nullpunktis ja ma ei eksinud. Raskused tuli pügala võrra vähemaks võtta ja kui muidu sai kolm kordust tehtud, siis nüüd vaevu kaks. Hädaldasin ka kogu aeg. Argo polnud parem, kiitis aina takka, kui halvas seisus ma olen. Lõpetuseks palusin midagigi ilusat öelda ja ta ütles: "Tore, et viimakski tulid! Ja no püksid on ka kottis jalas."
Seejärel ootaski mind ees kohtumine toitumisspetsialist Marguse juures. Kartsin, et nutune toon jätkub, aga ei! Margus on üldse üks ütlemata motiveeriv ja positiivne inimene (mitte, et Argo poleks - vastupidi!). Talle tundus kohe, et seis on paremgi kui enne, kuigi trenni teinud pole ja vahepealsel ajal on palju nn vabagraafikut olnud. Vahe eelnevaga ehk vaid see, et toitumisel on targem - kolme tunni reegel on säilinud ja ma lausa vajan iga kolme tunni tagant süüa. Olukord on isegi nii hull, et kui täna kiire teleprojektiga seoses olin 4-5 tundi järjest söömata, tundsin, kuidas organism iseend sööb. Puuvili ja väike pähkel on siis suureks abiks.

Aga nüüd põhilisest. Mõõtmisel selgus, rasvaprotsent on kehas nüüdseks 16,4 (4 kg vähem, kui esimesel kaalumisel). Lihasprotsent sama, mis alguses. Kõhuümbermõõt 5cm vähem, kui alguses! Nädalas on seega kadunud 300-400 g kehakaalust. Pikemalt õigest toitumisest ja kaalualandusest pajatan juba mõne päeva pärast Naistemaailm.ee keskkonnas, sest Marguse kui spetsialisti teooriat toetab minu praktika.