Varahommikuse reportaaži järel, mille muide tegin Eestimaa kalleimast korterist, läksin ujuma. Kui aus olla, siis oli see esimene kord peale Ainiga Auras käiku ja nüüd oli küll tunne, justkui sulistaks esimest korda. Püüdsin tuletada meelde kõike õpitut ja rakendada, kuid tõmbasin esimese otsa peal räigelt vett kurku. Õnneks ujun basseinis, muidu oleksin ilmselt juba uppunud. Palju ei puudunud, et oleksin prillid kotti visanud ja ujumise pooleli jätnud, kuid kartsin, et peale väikest ebaõnnestumist ei suuda ma hiljem basseini ligigi minna. Niisiis sundisin end konnagi ujuma ja vahele võimete piires krooli. Kokku vedas kilomeetri ikka välja. Ujumine vist ikka pole mu lemmikala enam.
Õhtupoolikul käisin Pirital ligi 4 kilomeetrisel tervisejooksul ja minu jaoks on tõesti raske hoida pulssi alla 150ne. Kogu aeg tahaks ju teistega võidu joosta, olla parem ja kiirem. Aga andsin endast parima, see tähendab olin suht viimaste seas.
Seejärel panin rulluisud alla ja rullisin poolteist tundi ja jälle püüdsin pulsi alla 150ne hoida. Õnneks polnud mööda kihutajaid eriti palju.
Head ööd! Pean jälle kell 5 ärkama!!!
No comments:
Post a Comment