Seoses pühadega, mis mööduvad mul maal, olin sunnitud leidma kohalikke suusaradu siin Jõgevamaal. Tee viis mind Kuremaa terviseradadele, kus olemas ka klassikarada. Teistkordselt sain suusad alla ja oli ikka ebamugav küll. Ometi võtsin ette kohe 5 kilomeetrise otsa. Nii mõnigi kohalik suusaäss sai minust mööda vuhiseda ja mina tundsin end ikka täieliku käpardina, aga alla ma ka ei andnud. Peagi ootas ees esimene mägi, mille kõrval Reporteri loos näidatu on täielik titekas. Lõpus kadus klassikarada ära ja siis ei teadnud ma tõesti, mida teha. Kuidagi jäin siiski püsi, jalad värisemas all. Uskusin siiralt, et see oli lihtsalt üks raskus teel ja rohkem pole neid mulle ette nähtud, aga ma eksisin. Peagi lugesin sildilt: "Mõrvari tõus". Kuidagi sain sealt üles, aga sellele järgnes ka "mõrvari langus". milleks ma valmis polnud. Enam ei jõudnud ma mõelda ega kiljudagi. Hoog läks nii suureks, et kogu rõhk tuli panna püsti jäämisele. Lõpp peaaegu käes, kui tee hakkas looklema ühele ja teisele poole ning rada jalge alt kadus. Olin omadega plindris. Muud ei jäänud üle, kui kükkis sõita, et kukkudes maandumine valutum oleks. Taktikaliselt kõik sobis, aga seal samas ma mõistsin, et nii ma maratoni ikka ei läbi. Siis meenus veel, et olen ju ikkagi Vooremaal, kus voored annavad tunda igal sammul ning seegi rada ei lähe kindlasti mitte lihtsamaks. Aga tagasi pöörata ju ka ei saanud, kõikjal olid sildid näitamas sõidusuunda. Pealegi olin juba niigi kohalikke hirmutanud ja naerutanud. Nii ma jätkasin komberdamist. Vahepeal, kui mägesid polnud, tuli mul juba paremini välja. Endale vähemalt tundus, et justkui suusataksin.
Järsku kuulsin: "Tere Kertu! Otsin su hiljem üles!". Mütsid peas ja sallid ninani, ei tundnud ma vana tuttavat kohe ära, aga tore oli kusagil metsas mõrvarlike mägede vahel vanu tuttavaid kohata. Sain pisut ka kohalikku infot, et järgmine kord oskaksin suusatama tulla, mitte suusahüppeid harjutama. Peagi oli ees suur silt: "Finish" ja mina olin kõigest hoolimata pisut isegi uhke enda üle. Mitte küll aja üle, mis kulus 5 km läbimiseks, aga selle üle, et olin tulnud ja püüdnud.
Sportlikke pühi!
No comments:
Post a Comment