Veel eile polnud ma tegelikult kindel, kas ikka saan matkaga plaanitud ajal alustada, igasugune ettevalmistus puudus. Õnneks oli Matkasport abiks ja sealt sain soetada kõik vajaliku – telgi, alusmati ja magamiskoti, mis oleks päriselt piisavalt soe. Täna see suvine matk algas. Hing oli ärevil, kuid lülitasin oma telefoni välja süümepiinadeta just siis, kui Tallinnast Aegviidu rongile astusin. Häli ja Heleen juba ootamas ees. Kohe jõudis ka Külli meie vagunisse ja juttu jätkus nii, et Aegviitu jõudsime imekiiresti. Alar ootas ees, koos Tõnu ja Sveniga. Pikka venitamist polnud, ootasime vaid väikese vihmahoo ära ja asusime teele. Kuigi tänane plaan nägi ette vaid kümmekond kilomeetrit Krani lõkkekohani, siis võis arvata, et rikkalik mets meelitab meid aeg-ajalt teelt kõrvale. Nii oligi, sest metsmaasikad, mustikad, kukeseened ja sirmikud vajasid korjamist. Oli teada, et õhtusöögiks saab just kukeseenekaste värske kartuliga ning pannkoogid väske toormoosiga. Vesi otse ojast. Alar tõi naistele kingituse ka kaasa – meeste piltidega viinapitsid, mis täis valades mehed paljaks koorivad. Küll oli elevust.
Õhtuks oli selge, et matkaid on teel veel ja veel ning lähistel on ööbimas päris mitu seltskonda. Võrreldes kolmeaasta taguse ajaga võib kindel olla, et matkamine on eestlaste seas populaarsust kogunud küllaga. Meil aga ei taha jutud lõkke ümber lõppeda. Nagu ikka. Ja muidugi traditsiooniline pannkoogi küpsetamine.
No comments:
Post a Comment