Tuesday, May 22, 2012

Kui tervislik on maratoni jooksmine?

Aitäh lugejale küsimust tõstatamast! Arvasin isegi pikka aega, et maratoni jooksmine ei saa ometigi tervisele head teha, sest laveeritakse ju 42,195 kilomeetri läbimisel inimvõimete piiril. Olen käinud vähemalt kahel konverentsil, kus oli välja kuulutatud teemaks "Kui tervislik on maraton?" ja tõttöelda, ei saanud ma mitte kummagi raames põletavale küsimusele vastust.
Mina pole spetsialist ja saan toetuda vaid iseenda kogemusele. Mäletatavasti võrdlesin aegu tagasi maratonieelset ja- järgset keha koostist, vere näitajaid ning üldist enesetunnet, mis erinesid drastiliselt - seda kinnitas ka mu lemmikspordiarst dr Muza. Kunagi varem pole ma olnud nii heas vormis - füüsiliselt ja vaimselt, kui maratoni järgselt. Minu jaoks oli see piisav tõestus, mis sunnib valitud teed jätkama. Tõsi, maratoni läbimine pole meelakkumine. Samas, kõik sõltub lähtepunktidest, eesmärkidest ja inimesest ning muidugi tingimustest. Võtkem näiteks uuring, mille eesmärk oli uurida, kes järgnevatest meestest on tervislikum - kas see, kes jookseb läbi Tallinna kesklinna tööle, sõidab rattaga või autoga? Tulemustest selgus, et tervislikum on tööle sõita autoga, sest kuigi puudub tervisesportlikkus, on tulenevalt õhusaastest tervislikum suuri magistraaltänavaid läbida autoga, et välistada CO2 ja muu jama sisse hingamine. Seetõttu on ka oluline valida, kus tervisesporti harrastada.
Maratoni tervislikkusega seotud küsimusele vastamiseks võtsin aga ühendust ühe Eesti tunnustatuima südamearsti Margus Viigimaaga. Ma küsisin otse, kui tervislik on joosta maratoni? Ja vastus oli, kui maratonile eelneb vajalik kuude-pikkune treening, jooks läbitakse tempoga, mis on kooskõlas jooksja vormiga, siis on tegemist tervisespordiga. Täpselt nii nagu mina seda teen - ma ei käi jooksmas aega, vaid käin läbimas maratoni tempoga, mille valin vastavalt enesetundele. Oluline on vaid seegi, et ma käin seda distantsi jooksma, mitte kõndima ning finišeerun naeratades. Mis muu see on, kui mitte tervisesport? Miks aga üleüldse joosta maratoni, miks ei võiks lihtsalt trenni teha ilma võistlemata? Sest eesmärgistatud treening on alati efektiivsem ning samuti  on lihtsam hoida end motiveeritud. Suurte eesmärkide poole liikumine tagab kindlama sammu.

Ahjaa, eile käsime Heditiga tunni-ajasel jooksul Pirital. Nii ilusate ilmade puhul pole ühtki vabandust, et trenn tegemata jätta. Iga päev vähemalt 30 minutit liikumist!

4 comments:

  1. Oi Kertu, maratoni jooksmine on inimvõimete piirist ikka väga-väga kaugel..

    ReplyDelete
  2. Maratoni all mõtlen pikale jooksule, mis paneb vere tilkuma igast keha avavusest kui sa oled finiši läbinud. Ma ei ole mitte kunagi mõelnud, et see võib olla ka trenn mille võid omas tempos läbida ja lõpus ainult väsinud olla.

    ReplyDelete
  3. Lugesin just üht põnevat artiklit jooksmise teemal: http://www.maribel.ee/content.php?page=jooksmine Selle järgi võib öelda, et maraton on tegelikult igale inimesele võimetekohane ja pigem oleme selle omaduse istuva eluviisiga minetanud.
    Ja ärgem unustagem, et me omas Eestis on ultrajooksjaid, kes on võimelised läbima 246 km (Ateenast-Spartasse), mille kõrval 42 km kõlab nagu väike treening. Spartatlonist lähemalt siin: http://www.estonian-ultrarunners.com/index.php?option=com_content&view=article&id=71%3Amis-on-spartatlon-muljeid-2007a-25-juubelijooksult-rain-vellerind&catid=49%3Ahuvitavat-lugemist&Itemid=67&lang=et

    Seega, ainult edu maratoonaritele! Kui tunne on hea, siis terveid inimesi see ei tapa.

    ReplyDelete
  4. Jooksmine algab alla 5min/km. Üle selle on tegemist puhkusega.

    ReplyDelete