Friday, September 2, 2011

9 päeva maratonini: kodune varba operatsioon

Kui üleeile sattusin paljude teiste hulgas spordirajale Andrus Ansipiga, siis eilsel vihmasel päeval kohtasin jooksmas vaid üht meest - ilmselt juba paljude silmis legendaarne alati palja ülakeha ja nappides boxerpükstes pruuni kehaga vanahärra. Ma tahaks tema vanuselt sama heas vormis olla!

Enne veel aga kui sain eile jooksma minna otsustasin probleemi enam mitte edasi lükata ja uurida, millest suur varvas nii jubedalt valulikuks on muutunud. Sinikarva on ta juba maikuus toimunud poolmaratonist saati, aga õigel jooksjal ongi pidevalt varbaküüned sinised. Kannan enamasti ka sama tooni küünelakki, et peita. Valu põhjuste välja selgitamiseks võtsin aga asjatundlikuma sõbranna appi ja hakkasime uurima, sest sellise probleemiga ma arsti juurde küll ei lähe ja enam ignoreerida ka ei saanud. Urgitsest sõbranna nii, et valu hakkas väljakannatamatuks juba muutuma. Kui siis avastas, et küüs on vähe sisse kasvanud, rääkides sinna juurde hirmulugusid, kuidas arstid sisse kasvanud küüsi ära tõmbavad või lausa opereerivad. Ma lubasin ta käte all veel piinelda, kui ta lubab, et minu küünt keegi ära tõmbama ei hakka. Peagi suutis ta sisse kasvanud küünetüki eemaldada ja välja kiskuda. Hullem oli möödas. Täna, päev hiljem pole enam tundagi.
Moraal: maratoni (ka poolmaratoni) tuleb joosta number kuni poolteist numbrit suuremate jooksujalatsitega. Samal ajal peavad need olema sissekantud!!! Kui täna osta, siis äkki veel jõuab sisse joosta, kuid kindlasti ei tohiks tossud esimest korda jalas olla võistluspäeval. Teiseks, ära lõika varba suuri küüsi kunagi kaarekujuliselt, sest sisse kasvamisel võivad olla valulikud tagajärjed. Kolmandaks, pediküür on soovituslik vahetult enne maratoni.

Lõpetuseks magamisest. Nüüd peaks juba harjutama maratoni päeva-režiimi ehk siis vähemalt kella 7-8 ajal ärkamist, et kell 9 oleks keha valmis juba suureks ülesandeks. Lõunauinak peaks olema rangelt soovituslik ja loomulikult varajane magama minek õhtul. Trennid võiksid olla tehtud just maratoniga sarnasel ajal ehk kui start on kell 9.00, siis enam-vähem samal ajal.

Joomine on ülioluline juba praegu. Iga päev peaks ära jooma ühe mineraalvee (1,5l) - ideaalseim on Borjom, aga ka Värska. Söögiga ei tohiks samuti enam tagasi hoida. Võib juba alustada pastade söömisega - pigem ikka väiksemad kogused aga söömine iga kolme tunni tagant. Võimalikult palju puuvilju (kuivatatud ja värskeid) ja muid häid süsivesikuid sisaldavaid toite. Ja mul endal on veel nii ka, et eile sõin kommi, täna söön kommi ja kommi söön ma ka ülehomme! Nüüd on see lubatud!

16 comments:

  1. Tegelikult kell 9 on üldse kõige ideaalsem maratoni algusaeg. Kuna organism pole veel stardi hetkeks 100% ärganud, siis see säästab liiga kiirest algtempost esimestel kilomeetritel. Lisaks see, et peale ärkamist läheb hommikul suht kiireks, ning ei jõua ülemäärast stardiärevust veel sisse tulla.
    Jooksujalatsite sissekandmise soovitusest ma aru aga ei saa. Kui on sinu jalale sobivad jalatsid, ei tohiks mingit probleemi olla neid esmakordselt võistlustel jalga proovida. Olen korduvalt nii pool, kui ka täismaratone läbinud täiesti uute tossudega ja mingeid probleeme pole siiani olnud.

    ReplyDelete
  2. see sissejooksmine on hea mõte - mõni toss (ka sama mark, mis varem pole hõõrunud) võib ootamatust kohast hõõruma hakata. piisab korrast-paarist ja saad teada, mis koha peaksid enne maratoni alt ära plaasterdama, et ei hõõruks. vaseliiniga sisse määrimine on muidugi nagunii soovitatav.
    aga tegelikult tahtsin kirjutada selle ärkamise kohta. kui kell 9 hakkab jooks, siis peaksid ikka arvestama, et ennem pead sööma ja sööma peaks ca 2-3tundi varem. st sa peaksid harjutama veel tsuti varasemat ärkamist. ise olen ilmselt juba 8ajal või veidi varem kohal ja ärkan mingi veidi enne 6t. kahtlustan muidugi, et ega see võistlusärevus lasegi sul eriti kaua magada :D:P

    ReplyDelete
  3. Inimesed on nii erinevad, et kõik reeglid ei kehti kõigi puhul. Küll aga on kuldreeglid, mis enamike puhul töötavad ja kui omal kogemused puuduvad, on hea neist lähtuda.
    Niisiis on kindlasti neid, kes maratoni joostes uued jalanõud jalga saanud ja kõik on olnud ideaalne. Kindlasti on ka vastupidiseid näiteid.
    Sama kehtib ka ärkamise ning söömise kohta. Minu soovitused pärinevad treeneritelt ja teistelt kogenud jooksjatelt, mida kohati toetavad omad kogemused, kuid nagu öeldud, erandeid leidub alati.

    ReplyDelete
  4. Number või isegi poolteist suuremaid jalanõud on küll riskantne soovitada. Number suuremat jalanõu peab jala fikseerimiseks tugevasti nöörima, see aga halvendab pöia verevarustust. Suure numbriga on alati ka kanna loksumise oht. Rääkimata "paatidega" jooksmise tundest. Parem olgu juba normaaljalanõud valida nii sobiva pikkuse kui ka laiusega. Meie kaupluste probleem on aga, et nt NB müüakse ainult tihedalt istuva liistuga mudeleid kõige kitsamas, D laiuses.

    ReplyDelete
  5. Hmmm. Jätkuvalt, nii palju kui on inimesi, on ka ilmselt soovitusi. Mina jooksin esimese poolmaratoni nö normaalsuuruses jalanõudega ja sellest ajast saati on varbaküüs sinine + loendamatud villid pärast jooksu. Maratoni jooksin aga poolteist numbrit suuremate jalanõudega ja mul polnud ühtainsatki villi ega hõõrdumisjälge. Selleks korraks on jooksueksperdi spetsialistide abiga välja valitud number suuremad jooksujalanõud.

    ReplyDelete
  6. Joostes jalg nagunii paisub vähemalt number suuremaks, niiet õige soovitus. Ma näiteks jooksen maratoni koguni 2 numbrit suuremate jooksujalanõudega ja kõik ideaalne. Kui maraton kell 9 siis enne kella 7 ma küll üles ei viitsi tõusta. Kevadel Riia maratonil näiteks tõusin kell 7.30, siis riietusin(riided õhtul valmis pandud), siis7.45-8.00 oli kerge hommikusöök, siis kergelt sörkisin hotellist 2,5km kaugusele stardipaika ja 8.45 oli start. Parandasin tollel jooksul oma isikliku maratoni rekordit 4,5 minutiga, mis tähendab minu tempo juures distantsiliselt koguni 1km pikkust rajalõiku.

    Lauri.

    ReplyDelete
  7. Jooksen samamoodi, vähema koormusega küll, aga ikka ja küsiks, et kuidas selle toitumisega on? Selles suhtes, et kui ma hakkasin tervislikumalt toituma, ehk siis eemaldasin menüüst enamus magusa ja tegin ohtralt trenni, kaal langes kahe kuuga umbes 8 kilo ja seda on ilmselgelt liiga palju korraga? Tihti olin ka väsinud, kuna energiat polnud üldse. Kuidas ma saan toituda nii, et mu kehas oleks piisavalt energiat ilma väsimuseta, kuid samas oleks ka enesetunne hea ja kaal langeks samal ajal?

    ReplyDelete
  8. Kertu, sinu varbaküüne jutt puudutas mind sügavalt ka isiklikult. Olen ise kodus sama protseduuri läbi teinud:) Suure varbaga polegi enam probleeme olnud, aga suurest varbast teine on küll kohati sinine mõlemal jalal. Aga pediküüri soovitus on hea küll ja sellise varbaga tuleks ka enne maratoni kindlasti jalanõu ära proovida väikesel jooksulõigul, kas ja kuidas ta survestab varvast. Enne maratoni jooksnud ei ole, see aasta esimene koda, aga jooksjujalanõu suhtes olen sinuga sama meelt..vähemalt 1 number suurem kui tavajalanõu. Kell 9 treenimisega on pahasti neil inimestel ( k.a. ma ise) kes töö on samal ajal, aga kindlasti ei ole see määrav. Lõunauinak samuti..tööpostil magamajäämist ei saa lubada:) Õhtul varem magamaminek on seega minule väga hea soovitus:).
    To Annymus- kellel väsimus kimbutas..võibolla on sul vajalike ainete puudus organismis..magus peab olema, sest närvirakkude toitaine on süsivesikud ( eelista kasulikku magusat nagu Kertu on soovitanud). Kindlasti võid lisada oma menüüsse toidulisandeid ( RAUD..on üks põhielement, mille puudus tekitab väsimust..vedelal kujul rauapreparaadid nt. Ferrolax on heaks abiks,).
    Kertu soovin sulle head varbaparanemist ja maratonirajal näeme!:)

    ReplyDelete
  9. Aitäh! :)
    Üle-eelmisele,
    nõustun eelmise arvamusega, et esiteks võib olla rauavaegus ja selle saad kindlaks teha perearsti juures vereproovi andes. Rauda võtma hakates on väga oluline teada, et seda manustatakse pool tundi pärast hommikusööki ja sel juhul ei tohiks samal ajal ühtki teist vitamiini ega tabletti manustada.
    Lisaks on oluline süsivesikute osakaal toidus, eriti kui koormused on suured. Toon näite oma tavalisest menüüst ühes päevas: hommikul suur ports kaerahelbepudru mee ja kuivatatud puuviljadega + kohupiima või kodujuustu. 3 tundi hiljem kolm näkileiba juustu ja tomatiga + banaan ja suur pirn + kodujuustu või kohupiima. Lõunaks: praad (näiteks riis + kana ja ohtralt salatit). Õhtupoole veel kaks toidukorda ja siis on juba süsivesikute osakaal väiksem. Samas, tõin vaid ühe näite, mis ei tähenda, et kõik päevad on õed. Vabalt võib näidispäev minu puhul ka järgmine olla: hommikusöögiks rukkivõileivad tomatiga + latte, 3 tunni päras sefiirikorvike + hapukurgid ja lõunaks seljanka + kartulivorm. Oluline on end mitte piinata, sest hirmsaid piiranguid seades ei saavuta pikaajalist ja tervislikku tulemust kindlasti mitte, pigem kurnad vaimu. Üleüldse ei tohiks midagi keelatud olla, küsimus on kogustes ja sageduses. ISEGI mina söön vahel hot dogi (kui muud pole ja kõht on väga tühi)!

    Lõpetuseks, kui võtsid 8 kilo 2 kuuga (võrdluseks, ma võtsin 10 kg aastaga!), siis kindlasti võib sellega kaasneda energiapuudus. Keha on suures defitsiidis, lihased aga kärbumisseisundis, kui võtta arvesse seda, et organism pole võimeline kuuga rasva arvelt 4 kilo kulutama, siis kadus ka osa lihastest. Ainus soovitus on hetkel see, et hakka korralikult sööma - 3 tunniste vahedega ja hoolimata sellest, et esialgu kaal pisut tõuseb, paraneb enesetunne ja pikemas perspektiivis kaal siiski langeb. Tulemus on pikaajaline.
    Oluline pole mitte see, et loobud magusast, vaid teed tervislikke valikuid (asendad kommid kuivatatud puuviljaga nt), sest süsivesikud on sama vajalikud kui valgud ja rasvad. Toituda tuleb nii, et organism saab kõik vajalikud vitamiinid, mineraalid ja toitained kätte - toit nagu kütus. Kaalu alandamine üleüldse ei tohiks olla eesmärk omaette, vaid pigem tuleb lähtuda enesetundest. Fakt on see, et kui toitud tervislikult ja teed trenni, langeb kaal iseenesest. Usu, ma olen teinud läbi kõik maailma dieedid, paastumised ja jõudnud lõpuks ikka maksimumkaaluni. Ainult tervislikum toitumine ja trenn on toonud soovitud tulemuse. Uuh, pikaks läks. Pean sellest ilmselt ka ühes blogi sissekandes taas kirjutama :) jõudu ja tervislikkust!

    ReplyDelete
  10. Tere! Uskumatult tubli..ja väga põnev blogi on!:)
    Ühes vanemas loos mainisite, et Ameerikas olles olite pontsakam. Palju kaalusite siis ja palju nüüd?

    ReplyDelete
  11. Aitäh motiveerimast!
    Ausalt? Ma ei tea :) Reeglina ei käi ma kaalu peal, kui tunda on, et olen suureks paisunud. Hetkel kaalun 57 kg (170cm pikk) ja ma usun, et Ameerikas võisin vabalt 70ne kanti olla, kuid oluline on ka see, et tol ajal ei teinud ma üldse sporti, mis tähendab, et lihasmassi ei saanud mul olla (lihas kaalub rohkem kui rasv!). Ma luban, et üks kord panen ühe pildi sellest ajast blogisse üles :)

    ReplyDelete
  12. Võinii, see menüü mis sa siia kirjutasid tundub ikka väga rohke. Minu tänane menüü oli näiteks selline : Hommikut alustasin kausi neljaviljahelbe pudruga + õunamoos, lõunaks sõin palju salatit ja ühe koogikese, siis kunagi hiljem ühe porgandi ja palju vett ning õhtuks ühe pasta moodi roa. Mulle tundub juba praegu, et seda on palju. Seega joon ka rohkesti vett, päevas umbes 3,5l kindlasti.

    ReplyDelete
  13. Oluline oleks teada Sinu sugu, vanus, pikkus ja kaal ning füüsiline aktiivsus. Aga kindel on see, Sinu tänane menüü oli kesine. Lõunasöögist ei saanud Su organism kõiki vajalikke vitamimiine, mineraale ja toitaineid kätte. Pasta pole aga kindlasti mitte õhtusöögiks sobilik ja sobib pigem päevaseks ajaks suure süsivesikute sisalduse poolest. Vahepalad soodustavad aga ainevahetuse kiirendamist ja neid Sinu päevas ka polnud. Vesi on seevastu väga kasulik, kuid sõltuvalt Sinu pikkusest-kaalust, võib 3,5 l liig olla. Liigse vee joomisega kaasneb neerude ülekoormamine ja lisaks väljutab liigne vesi vitamiine ja mineraalne.

    ReplyDelete
  14. Olgu, ma usun, et siia ei hakka ma neid kõiki kirjutama? Võib-olla suhtleks mingil muul viisil, email näiteks. Hetkel sellise toitumise jooksul langeb mu kaal iga päev + veel peaaegu igapäevane trenn, mis sellele kõvasti kaasa aitab.

    ReplyDelete
  15. Kaal langebki, sest keha on ju defitsiidis. Küsimus on, mille arvelt - rasva või lihase? Ja kui pikaajaline on tulemus.
    kertu.jukkum@gmail.com

    ReplyDelete
  16. Jah, ma tean seda vanahärrat, suvehooajal näen teda pidevalt siin Harku järve ümbruses.
    Talvel jooksmas käies teda ei näinud, aga võimalik, et siis ta suusatab hoopis.
    Ja rullidega olen ka teda sõitmas näinud.
    Räägime me ikka samast härrast? Neid härrasid võib olla ka mitu. :)

    ReplyDelete