
Sellest ajast saati aga, kui sadamasse jõudsin, olen olnud kui rattal. Kõigepealt kohe sõbranna juurde, et asjad maha visata. Seejärel maratoni toimumispaika, et võistlusmaterjalid kätte saada ja sellega läks õnneks kiirelt. Siis otsisime Renna üles, et viimased asjad üle rääkida. Mida rohkem temaga rääkisin, seda suurem oli soov, et SEE päev oleks käes. Kujutan juba ette, kuidas jooksu ajaga saavad kõik maailma asjad arutatud ja peas pöörlevad segased mõtted selgeks mõeldud. Raja ääres on päris mitu inimest ka kaasa elamas ja vajadusel jooke ulatamas, pilte tegemas ja muud vajalikku korda saatmas. Seniks aga püüan süüa ja magada nii palju, kui võimalik. Niisiis olgugi, et olen väsinud, olen õnnelik ja homme naudin iga rajal veedetud hetke üheskoos Renna ja teiste 20 000 inimesega! Ja mis peamine, finišeerun ma naeratades!
Tere
ReplyDeleteEt maraton peaks nüüdseks lõppenud olema siis ma loodan, et sa jõudsid ikka elusa ja tervena lõpuni. Jäädes ootama su muljeid ja tulemust :)
Minu elu esimene jooksumaraton on 11. september Tallinnas tulemas. Eks sinu aeg on üks eesmärkidest.
Kaido
Kertu aeg: 4.46.15 (?)
ReplyDeleteNii ma leidsin ametlikult maratoni kodulehelt.
Väga tubli saavutus elu esimese maratoni kohta.
Suurimad vabandused meie lärmajate poolt,sest oleme muidu toredad poisid aga oleks võinud mainida et maratonile minek,siis oleksime kindlasti vaiksed kui hiired olnud. Muidugi palju õnne suurepärase saavutuse eest ning edu edaspidiseks.
ReplyDelete