Tuesday, August 2, 2011

Wakeboard`imas ja räige külmetamine

Täna hommikul korraldasin Sky Plusi veebaasi abil tõelise veeatraktsioonide maratonhommiku, mille jooksul tuli ära proovida veepall, banaanisõit, tubesõit ja wakeboard. Iseenesest ju tore, kui õhutemperatuur poleks sel hetkel 14 näidanud ja tänu maatuulele umbes sama veetemperatuur. Aga töö vajas tegemist ja nii heitsin peagi riided seljast ja sukeldusin atraktsioonide maailma. Külm hakkas kohe alguses. Samal ajal ehk 8-9 paiku hommikul oli rannas päikese püüdjaid siiski päris palju. Ma ei kujuta ette mida need inimesed söövad või joovad, aga no respekt!
Mina olin lõdisenud umbes tunnike vees ja aina märjemaks saanud, kui ees ootas tõeline katsumus - wakeboard ehk veelauasõit. Teadsin kohe, et ma ei saa sellega hakkama, sest sügavat vett ma kardan ja tasakaalu mul väga pole. Hirm on kirjeldamatu, sest ma tõemeeli ei suuda vee peal hulpida, kui põhja ei näe, nii oli minuga pidev julgestusnoormees + päästerõngas. Mitu korda mõtlesin ümber, et kas ikka tasub proovida. Õnneks ma sel korral alahindasin end ja sain kohe esimesel katsel püsti. Hetkeks muidugi vaid, kuid asi seegi. Kohe tegin teise katse peale ja läks veelgi paremini, kuni laine tõttu kaater vähe hoogu maha tõmbas ja mina selle peale tasakaalu kaotasin. Aga vahet enam polnud, tegelt ka oli äge! Kujutate ette, kuivõrd raske on see füüsiliselt. Pulsikella unustasin sel korral peale panna, kuid randmelihaste tundlikkus on täna täpselt selline olnud, et lusikat tõsta ei taha ja üleüldse hoiaks käsi liikumatult näiteks taskus. Jalalihased on üldiselt tugevamad mul ja ehk just selle tõttu pääsesin vastava piirkonna lihasvalust.Kaatrisse ronides lõdisesin aga ikka juba üle keha, koju jõudeski jätkus see. Kohe panin kuivad riided selga ja ronisin teki alla. Ma ei liialda kui ütlen, et vähemalt tund kulus veel värisemisest üle saamiseks. Sellele järgnes tund higistamist ja pärast seda oli juba tunne kui enne. Profülaktikaks olen joonud veel vähe teesid ja turgutanud immuunsust.
Õhtul läksin rannale jooksma ka. Pulss püsis kuidagi eriti all ja nii sai tempot tõsta. Kohapeal tegin ka sulghüpped ja venitused. Peale spordijook ja taas taastuma. Esimese võistluseni pole palju jäänud! Kohtume Pühajärvel!

No comments:

Post a Comment