Just aasta tagasi 7.august oli minu sportlaselu tähtpäev, kui sai läbitud TriStar111 ja seda ikka Pühajärvel. Ilmselt ei unusta ma seda emotsionaalset päeva kunagi! Sel aastal on suur eesmärk üks juba seljatatud ja teine 11. septembril toimuv Tallinna maraton. Nii ei plaaninud ma pooltriatloni kordamist, küll aga olen sel aastalgi Pühajärvel rajal, et joosta. Ehk nagu ikka on võimalus sealne võistlus läbi teha ka võistkondlikult ja raadio Sky Plus on taas oma võistkonnaga kohal. - 1 km ujumist on enda kanda võtnud meie müügiinimene Ulla, kes teeb tänu oma vormile nii mõnelegi mehele säru ja seda erinevatel aladel;
- 100 km ratast on enda peale taas võtnud programmidirektor Puna, kes on vahepeal igasugustes ulmelistes rattalaagrites käinud ja üleüldse üliarenenud rattur
ja 10 km jooksen siis mina. Pean tunnistama, et olen juba pisut ärevil, sest kes rajaga tutvunud, see teab, et suures osas kulgeb see seal üles mäkke. No ja väga palju pole kiirustrenne ka teinud. Siiski ma lubas, et lähen endast ikka parimat andma.
Hoolimata eile toimunud firma suvepäevadest, käisin täna ka oma tunnikest Pärnus jooksmas. Kui aus olla, siis olengi viimasel ajal üsna kehva pidutseja ja unest pean enam lugu kui hommikutundideni laaberamisest. Aga mingil hetkel peavadki prioriteedid elus muutuma - ühele või teisele poole.
Täna joostes sain aga poole pealt sappa vähe nokastanud noormehed, keda ma küll hoiatasin joogisena jooksmise eest, kuid see neid ei heidutanud. Üks neist, kes eriti pikalt mind tüütas, rääkis hoolimata oma noorusest, et on Eesti noorte meister maratonjooksus. Kui õigesti mäletan, olevat ta aeg 2 tundi ja mingi 40 minutit. Pärast jalaga juhtunud õnnetust veedab oma aega aga õlu ja sõprade seltsis. Kurb kui nii on läinud, aga suurem osa meist on ise oma saatuse sepad.
No comments:
Post a Comment