Päris mitu korda olen jooksmas käinud ka Kataga. Ta on tõepoolest väga tubli ja ilmselt tänu oma pikaajalisele võrkpalli taustale, on mõnes mõttes minust ettegi jõudmas. Ehk tuleneb see ka mu väikesest tervisejamast. Paar nädalat juba oli väike palavik ja jube väsimus, mida reeglina mul mu lemmikaastajal ei esine. Käisin mitu korda arstil ja ikka räägiti külmetusest ning stressist. Esiteks ei külmeta ma kunagi suvel ja teiseks pole mul stressi, seega ei jätnud ma jonni ja nõudsin edasist uurimist. Viimaks siis selgus, et organismis on ei tea millest ja miks tugev põletik. Kusjuures piirkond jäi tuvastamata :) päris nõme on kesksuvel antibiootikumidega oma organismi laastada, kuid mis mul muud üle jäi. Tänaseks on see möödanik.
Nüüd turgutan organismi veelgi suurema koguse koduste aed-ja köögiviljadega ning nii koduste kui metsa marjadega. Olen isegi murakal vahepeal käinud. Tõsi murakaid oli seal vähe ja nii rändas suurem osa leitust suhu, seejärel hakkasin sinikaid korjama, millest mets oli lausa sinine. Korjasin suhu, kuni süüa jõudsin ja siis ämbrisse. Kokku sai päris palju. Teised lemmikud on koduaiast pärinevad mustsõstrad - neid võin lõputult süüa ja üldiselt püüan iga päev ka topsi täie ära süüa. Turult saan lisaks mustikaid ja veel mõni aeg tagasi ka maasikaid, et hemoglobiin korras hoida. Ikka nagu tõeline korilane - kui metsast või vanaema koduaiast ei saa, otsin turult. Lisaks püüan iga päev tarbida aina enam vedelikku, sest sellega on mul alati kehvad lood olnud. Ma lihtsalt unustan juua! Isegi lämbekuumuses avastan tihti alles õhtul, et polegi päeva jooksul veel joonud. Nüüd hoian pudeleid veelgi lähedal.
No comments:
Post a Comment