Thursday, April 29, 2010

Õhtuleht kirjutab / Kertu Jukkum: vaarun pidudelt varem koju, et trenni jõuda


"Tunni-kaks leiab iga inimene trenni tegemiseks, kui vaid tahab," usub telenägu-raadiohääl Kertu Jukkum, kes tihedast graafikust hoolimata treenib kuus korda nädalas augustikuiseks Pühajärve triatloniks.
Vapralt trotsib ta maiustavaid kolleege ja käib jala ka vihmaga.

Sky Plusi hommikuprogrammi reporter ja Kanal 2 saatejuht Kertu Jukkum, kes enda sõnul oli varem laisk tervisesportlane, otsustas detsembris saada aimu tõelisest sportlaseelust ja ennast pisut rohkem kui poole aastaga triatlonivormi treenida. Kertust sai selle spordiala patroon – nagu Toomas Luhats möödunud aastal. Jaanuaris asus ta treenima tipptriatleet Ain-Alar Juhansoni käe all.

Esmalt tuli Kertul Spordimeditsiini Sihtasutuses läbida tervisekontroll ja teha koormustest, et selgitada alustuseks sobiv koormus. "Selgus, et kannatan rauavaeguse all. Seda on nüüdseks juba mitu kuud ravitud," ütleb ta, et on joonud rauasiirupeid ja saanud rauasüste. "See on selline süst, mida suurtele sportlastele tehakse – otse tuharalihasesse. Ja see on valus!"

Arstilt sai Kertu pahandada, et soovib pea olematule sporditaustale vaatamata ette võtta triatloni. "Hiljem proua siiski leebus ja pidas mind lihtsalt üheks hullumeelseks."

Tõeline trenn alles ees


"Esimesed kolm kuud on olnud ennekõike alusbaasi loomine ning enda harjutamine aktiivse ja sportliku eluviisiga. Siiani olen trennis käinud 5–6 korda nädalas ja üks trenn kestab keskmiselt tund-poolteist, seega kulub nädalas treenigutele 6–7 tundi. Maikuust algab aga 12nädalane triatlonikava, mis näeb ette 7–10 tundi treeningut nädalas ja palju spetsiifilisemat ettevalmistust triatloniks," räägib Kertu. "Kui seniajani oli põhirõhk ujumisel, siis nüüdsest lisaks ka rattasõidul ja jooksmisel. Seega algavad tõeline trenn ja vormi silumine alles nüüd."

Välitreeninguid lükkas edasi kaua talvisena püsinud ilm. "Seniajani ei soosinud ilmaolud väljas rattasõitu ja nii tuli rohkem rõhku panna spinningule. Samuti pole ma veel söandanud välja jooksma minna," ütleb ta.

Ka ujumistrennidega tuleb peagi basseinist õue kolida – augustis on vaja Pühajärves ujuda 1 km. "See saab olema tõeline katsumus, sest jälestan ujumist kohas, kus põhja ei näe," sõnab Kertu, kes ujumises ongi juba ennast ületanud: kohe esimeses trennis õppis ta ära krooli ja ujus esimest korda elus, pea vee all. Kilomeetri vältel varieerib ta stiile: 200 m konna, 200 m krooli, 200 m konna, 400 m krooli. Basseinis läbib ta selle vahemaa 40 minutiga.

Kas laiskuseuss pole põue pugenud? "Muidugi on! Ain-Alar ütleb, et kui ikka ei viitsi trenni minna, pole mõtet end sundida. Olen seda endagi peal tunda saanud, et kui ennast vastu tahtmist trenni vean, siis teha midagi ikka ei viitsi. Pigem puhata üks päev ja olla trennis tagasi, kui vaim selleks valmis," on Kertu kindel.

Ei pinguta nii, et surm silme ees


Ka siis, kui tahet jagub, ei treeni ta nii, et surm silme ees. "Äkki on mind ettevaatlikuks teinud legendaarne lugu Tanel Sammist, kes Sky Plusi tiimiga Kuressaare jooksul osaledes end pildituks jooksis," ei kavatse ta kolleegi viga korrata. "Tunnetan piiri ja kui olen lähedal sellele, et enam ei jõua, teen pausi või lõpetan trenni." Seega pole Kertul olnud ka vigastusi: "Tõsiseid õnneks mitte! Ujumisega olen pisut oma seljale liiga teinud, kuid ei midagi hullu."

Enim üllatas teda see, kui oluline on treeningperioodil järjekindel tervisekontroll. "Ilma selleta võib inimene endale kohutavalt palju liiga teha."

Sagedase arsti juures käimise kõrval on uus elustiil kaasa toonud veel nii mõndagi. "Energiat ning lisaks positiivset laengut annab trenn meeletult juurde, kuid mulle tundub, et uni on ka endisest magusam. Samas pole tulnud mul midagi ära jätta – kõik oma toimetused olen saanud tehtud. Pidudelt vaarun ehk vaid varem koju, et hommikul trenni jõuda, ja seegi on positiivne," näeb Kertu sportlikus eluviisis peamiselt head.

Vahel annab magusaisule järele


Väga oluline on õige toitumine, kuid äärmuslikke muutusi ta oma menüüs teinud pole: "Jälgin üldisi põhimõtteid – süsivesik hommikul, valgurikkad toidud õhtul. Palju puuvilja ja juurvilja kuulus mu toitumise juurde ennegi."

Muidugi tekib alatihti ahvatlusi, pole lihtne olla teiste keskel ainsana erirežiimil: "Nagu ikka, on meil raadios Heiki, kes toob kommi ja küpsist, ning siis on veel keegi, kel on sünnipäev, või tähistatakse muud olulist sündmust kringli, koogi või muu söögipoolisega, mida mina sööma ei peaks. Eks natuke ikka kripeldab, kuid üldiselt ei ole ma endale suuri piiranguid seadnud. Kui ikka väga tahan tükki šokolaadi või koogitükki, siis seda endale ka luban. Eriti, kui tean, et trenn on ees. Tihti kohustan end siis ka suuremaks pingutuseks," räägib Kertu.

"Ma pole end viimasel ajal kaalunumbriga vaevanud. Alguse poole, mil sai käidud suhteliselt palju jõutreeningus, tõusis ka kaal. Nüüd tundub, et on pisut ikka langenud," arutleb ta. Paisunud lihased siiski rõivaid ei pitsita ja Kertu loodab, et nii ka jääb. "Kuna ma ei ole pikki vahemaid ei jooksmas ega jalgrattaga sõitmas käinud, siis ootab mind reite ja biitsepsi kasv alles ees. Spinning ja väike jooks lindil nii mõjunud pole. Suuremaid riideid muidugi varuda ei tahaks."

Triatlonitrenniga kaasneva blogimise üle ta ei kurda: "See pole mulle päris võõras. Sky Plusi blogis on minul täita teisipäevane lahter ja kuigi nüüd tuleb mul vaat et iga päev kirjutada, meeldib see mulle kohutavalt. See pole kohustus, vaid pigem meeldiv hobi."

1 comment:

  1. Kertu ära siis üle pinguta eks. Edu sulle;)

    ReplyDelete