Jooksmise võlu ja kui mehed oleksid naised

Hoolimata sellest, et eile oli jube tuuline, otsustasin jooksma minna. Metsas polnud üldse hull, sest kehtib endiselt lause: pole olemas halba ilma, on vaid halb rõivavalik. Tõsi kell 7 on päris hämar ning kell 8 trenni lõpetades juba kottpime. Õnneks on Pirita mets siiski üsna valgustatud ning rahvast tiirutamas hulgaliselt. Üldiselt olen jube jänes ja pimedas liigun vaid autoga või siis kellegi tugevaga koos. Kaabakaid liigub liiga palju ringi, et riskida.
Jooksuaeg: 55 minutit
Keskmine pulss: 128
Maksimum pulss: 170

Täna hommikul sain üle pika aja magada kaua tahtsin. Niisiis lasin südame rahuga 11-ni välja. Siis kohe söömine. Üleüldse käin nüüd kui aamen kirikus igasugu potsikutega ringi, kus täpselt välja arvestatud toitukorrad sees. Iga kolme tunni tagant söömine ja uskuge või mitte, kuid just selle aja möödudes tunnen juba ka, et kõht on tühi.

Õhtul ootas ees treening Argoga. Ettekirjutuse järgi tuli kõik lihasgrupid kaks korda läbi teha. Õlaharjutust vihkan, kõiksugu jalgade harjutusi armastan. Üldiselt pole aga aega oma eelistustest rääkida, sest erinevalt teistest jõusaali tegelastest, kes saavad vähe ringi vaadata ja jutustada, pean mina kogu aeg rassima. Et kohe pärast jõusaali ootas ees Mariuse jooksutrenn, püüdis Argo mind lihasvalust säästa ning tegi korraliku lihaste lõõgastuse Powerplate-il. Mulle on kogu aeg see Powerplate-il väristamine meeldinud :)

Kahe trenni vahele jäi napp pooltund ja mina kasutasin seda söömiseks. Potsikud välja ja matsutama. Varsti pean seda nii normaalseks, et pole imestada kui keset reportaaži mõnes hullus kohas sööma kukun või näiteks keset tähtsat koosolekut. Aga parimad tulemused ju tulevadki elukorraldust positiivses suunas muutes.
Mariuse jooksutrenni oli täna kogunenud 6 meest ja mina. Väga maskuliinne õhkkond, kus pidevalt püüti rõhutada, et naised ja mehed on ikka võrdsed. Ma ei hakanud ütlema, et füüsilises mõttes ikka pole küll. Kui peaks olema, siis on ju mehed naised. No ja kujutage nüüd ette, et mina oleksin seal trennis kõigist kiirem olnud - mehed oleks ju lolliks end pingutanud, et vaid ette saada.
Ühesõnaga tuli täna ka veel teatejooksu teha. Mäest üles ja alla. Pulss oli mul tubli 177. Esimene kord enam-vähem sain üles, teine kord oli juba päris raske, kolmas kord oleks võinud olemata olla. Pisut sörkjooksu liivasel pinnal peale ja siis trepijooks. Ühel jalal ja teisel jalal ning siis veel kaks jalga koos. Pulss jälle laes.

Siis algas minu jaoks põnevaim osa. Marius õpetas mind õigesti jooksma, pidades silmas vigu, mida hetkel teen.
- asend. Nn tõusmine teisele korrusele, justkui keegi tiriks pealaest ülespoole
- kõht sisse ja vaagen otseks
- sääred nö vabalt liikuma, et jooks oleks ökonoomsem

Poolteist tundi jooksu läbi ja algas võimlemine. Harjutused seljale ja kõhule ning venitused.
Trenn kokku: 2 h
Keskmine pulss: 146
Maksimum pulss: 178
Kohe väike glutamiin ja saun. Elu on ilus!