Immuunsuse tugevdamisest

Need perioodid, mil ma trenni teha ei saa, on hulga stressirohkemad! Mäletan, mil triatloniks treenimisel kolm korda järjest rattaga kukkusin - käed, jalad kõik lõhki, kuid oli mis oli, õnnelik olin, kui taas trenni sain. Õnnehormoon on ilmselt see, mida treeningutelt jahin.

Nüüd olen siis pea kaks nädalat trennist eemal olnud ja kuigi enesetunne juba mõnda aega kui tervel inimesel, olen siiski ettevaatlik. Hetkel olen käsile võtnud tõelise immuunsuse tugevdamise. Sestap pidasin toitumisspetsialist Margusega nõu. Toitumine on endine - lisaks püüan eriti hoolikalt jälgida, et iga päev sööksin piisava hulga köögi-ja juurvilju. Puuviljade osas pole probleemi, sest suurema osa vajalikest süsivesikutest saangi kõikvõimalikest puuviljadest.

Ostsin täna Marguse soovitusel ka kuldjuure tinktuuri, mis tugevdab immuunsust ja mida manustan 10 tilka kolm korda päevas pool tundi enne sööki. Kuldjuure kohta lugesin muuhulgas järgmist:
Kuldjuurt kasutasid vene kosmonaudid ja sportlased taastamaks südame normaalset rütmi peale pingutavaid koormusi vältides kudede hapnikupuudusest tulenevaid kahjustusi nii lihaskoes kui närvisüsteemis. Leiti, et kuldjuur tugevdab närvisüsteemi, tõstab tähelepanuvõimet ning selle kiirust, parandab mälu ja vere juurdevoolu lihastesse ning ajju; teda on soovitatud kasutada südamenõrkuse, kehvveresuse, diabeedi ja madala vererõhu puhul. Kuldjuure toimel suureneb organismis valgusüntees ning ta avaldab antimutageenset ja antidepressiivset toimet, kosmeetikas kasutatakse teda kreemide ja maskide koostises naha lõtvumise ja vananemise vastu.
Tiibeti rahvameditsiinis on kuldjuurt kasutatud düsenteeria, seljavalude, kopsupõletiku, menstruatsioonihäirete, valgevooluse ja traumaatiliste kahjustuste korral.

Ka küüslaauk on omal kohal. Kui seniajani sõin küüslaauku vaid siis, kui hakkasin haigeks jääma, siis Marguse soovitusel söön seda nüüdsest iga päev - 1 küüs korraga ja õhtuti. Muuseas, kes kardavad jäledat järelhaisu, siis sellest päästab piimatoodete tarbimine, jooge kasvõi pool klaasi piima peale. Meenus ka kellegi tarkpea uuring - küüslaaugul on ennetav ja mitte raviv toime.

Punane päevakübar on hetkel samuti kasutusel - 10 tilka 3 korda päevas. Infot selle kohta:
Sobib hästi nii gripi ennetamiseks kui raviks. Haigestumisel aitab tinktuur vähendada ja kergendada nii nohu kui ka kurgupõletikku. Välispidiselt kasutatakse väikeste pindmiste haavade, näole tekkinud põletikuliste vistrike, löövete ning ohatiste tupsutamiseks. On kindlaks tehtud punase päevakübara antiseptiline toime ja võime haavade puhul kiirendada uute kudede teket ja vähendada valu. Taime tinktuur aitab igemepõletiku puhul.

Viimased päevad olen kõigele lisaks joonud suure kruusi ingveri-sidruni-laimi teed. Esiteks on see lihtsalt üks mu lemmikutest ja teiseks, ka väga kasulik.

Vitamiinitablette Margus ei soovitanud. Tema hinnangul peab inimene kõik kasuliku toidust kätte saama ning lisaks ei omasta organism tabletist vajalikku. Usun teda!

Haigelt trennis

Nii palju siis ettevaatlikusest. Ja kannatlikkusest.
Eile hommikul, pärast kolme puhkuspäeva, sai end Argo jõusaalitreeningusse veetud. Kõik algas sujuvalt, kuni peagi higistasin kui siga. Pulss lendas lakke - kui tavaliselt üle 130ne jõusaalis ei tõuse, siis sel korral 170! Peagi ei jõudnud ma harjutusi kaasa teha ja siis sai Argole pilt selgeks - ma pole ikka päris terve. Süda pidigi olema organ, mis inimese tervislikust seisundist kõige esimesena märku annab - on siis väsimus peal, stress või külmetushaigus piinamas vms. Treeningule tuli kiire lõpp ja peagi otsustasin kogu päeva toimetused ära jätta, mis ära jätta sai. Kohe läksin ka koju magama. Kogu päeva ja öö magasin. Vähe sellest, ka täna aina magan ja tunne on, et sel korral läks kõik veel hästi ning organism on jõudnud end koguda. Tõenäoliselt võin treeninguga alustada alles esmaspäevast. Homme sõidan aga isa sünnipäevale, kes saab 59 ja on paremas vormis kui suurem osa noori Eesti mehi.

Olge terved!

Vähe tõbine, aga ettevaatlik

No tegelikult on nii, et kui aasta eest olin ma peaaegu kogu aeg kas siis tõbine või juba tõsisemalt haige, siis tänaseks päevaks on immuunsus hoopis tugevam. Pean tunnistama, kuigi kardan ära sõnada, et ega polegi viimase poole aasta jooksul haige olnud. Pühapäeval aga tõmbas rulluisutades tuul siiski vähe läbi ja nüüd olen kolm päeva vähe tatine olnud ning kurk on ka valulik. Trennist olen eemale hoidnud. Pigem profülaktikaks, sest viimased päevad on jube pingelised kõigele lisaks olnud ning magamisekski on aega jäänud piinlikult vähe. Magamatus aga teatavasti nõrgendab immuunsust veelgi. Ühesõnaga, ma ei viili, vaid olen ettevaatlik.

Tänan väga neid teadlikke inimesi, kes võtsid vaevaks mulle kirjutada ning riietumise osas nõu anda. Eks sellest ju kõik algaski. Igal juhul jagan tarka nõu rõõmuga! Jürgen Jürka Pikk kirjutab nii:

Jooksmine Sügisilmad annavad tunda. Kuidas riietuda nii, et haigused ligi ei pääseks, keha hingata saaks ja külm ei hakkaks seetõttu, et palav on ;-) Õige riietumine tagab jooksumõnu ning hoiab haigused eemal. Teadlikkus riietumisest on oluliselt tõusnud – seda on näha. Kuid miks mitte siiski üle korrata.

Tinglikult võiks jagada külmemal ajal riietumise kolmeks kihiks. Nimetagem neid tinglikult kiht 1, kiht 2 ja kiht 3.

Kiht 1
Aluskiht ehk spordipesu, mis juhib efektiivselt niiskust nahapinnalt riideeseme välispinnale, kus see aurustub või kandub edasi järgmisele kihile. Optimaalse treeningu ja mugavuse saavutamiseks võiks spordialuspesu kanda alati välimiste kihtide all sõltumata
ilmatikutingimustest.

Kiht 2

Teine kiht isoleerib ja annab sooja, juhtides samal ajal niiskuse ja üleliigse sooja järgmisele kihile või ümbritsevasse õhku. Kui termomeetri näit on langemas, aitab see riidekiht säilitada väärtuslikku kehasoojust piiramata keha liikumisvabadust.

Kiht 3

Kolmas ja kõige välimine kiht kaitseb välistegurite eest, tagab mugavuse ja tulemuse mistahes tingimustes. Kiht 3 kaitseb vihma, tuule ja külma eest, samal ajal kui vabastab alumistest kihtidest tulevat üleliigset soojust ja niiskust.

Ehk siis kokkuvõtvalt – esimese kihiga saab lahti üleliigsest niiskusest ja hoiame naha enamvähem kuivana, teise kihi abil hoiame sooja ja suuname üleliigset niiskust edasi ning kolmanda kihi abil saame end kaitsta ilma eest (vihm, lumi, tuul).

Kui kolmanda kihiga on osatud arvestada ning poes on valik silmatorkav ning lai, siis kiht 1 ja kiht 2 on jäänud tavaliselt tahaplaanile.

Oma kogemustest võin öelda, et just külmadel aastaaegadel on tähtsad just need kihid, mis nahale lähemal. Alati ei ole vajalik selga panna kõike kolme kihti. Eelkõige tuleb ikkagi arvestada sellega, kui külm, tuuline või vihmane/lumine õues on.

Kui ilmad hakkavad juba väga tuuliseks/külmaks minema, siis ega jooksud jooksmata ei jää, lisades tavalisele jooksupüksile alla pesu ja jooksujaki alla lisaks pesule ka kihi 2, saab hakkama ka tõsise pakasega. Juhul kui on olemas suusariided, on need soojalt soovitatud iga pakasega jooksmiseks.

Pole olemas halba ilma, on vaid vale riietus!

Trennisõltlase nädalavahetus

Kõigepealt tervitused Naistemaailm.ee lugejale! Nüüdsest on kõik sissekanded ka sealses veebikeskkonnas nähtavad. Veelgi enam, kogu treening ja toitumine kõigile järgitav. Tervisest algab kõik!

Aga nüüd nädalavahetusest, mis nagu ikka, lendab kui linnutiivul.
Reedel käisin alustuseks PumpFX-is, siis veel pool tundi kõhulihaste treeningus ja lisaks jooksin pooltunni lindil. Erinevaid rühmatreeninguid pean heaks alternatiiviks aeg-aja ja eriti siis, kui ilm on tatine ning motivatsiooni trenni tegemiseks kipub väheks jääma. Üheskoos jõuab ikka rohkem.
Viimasel ajal olen mõelnud, kui uskumatult paljude suurepäraste treeneritega olen kokku puutunud! Paraku ka sellistega, kes ei peaks seda tööd tegema. Pole ebamotiveerivamat treeningut kui trenn inimese käe all, kes ise on vormist väljas. See on sama hea, kui õpetaja on õpilasest rumalam! Treener PEAB olema tervislik, heas toonuses ja parimas vormis!

Laupäeval lipsasin Pärnust läbi ja otsustasime pakase ees sooja pugeda. Saunakompleks, basseinid ja mullivannid... lisaks logelemisele ujusin ikka ka. Prille polnud küll kaasas ja krooli ujuma ei hakanud, kuid konnas ja selili ujumises olengi tegelikult kõige tugevam.

Täna aga olin kahevahel - jooks või rulluisutamine. Valisin viimase ja seda selle tõttu, et tundus olevat üks viimaseid sobivaid ilmasid. Sai ju mõnes Eestimaa paigas lausa suusad alla juba panna. Pealegi peab treening olema mitmekülgne.
Nagu ikka oli meil siin Pirital jube tuuline ja pean tunnistama, et vajan ilma naljata riietumisspetsialisti abi. Olen elu aeg külmakartlik olnud ja nagu oleks sellest veel vähe, ei oska ma end ka riidesse panna. Eriti hull on olukord taloliste külmade ja tuuliste ilmade puhul trenni eel. Kas piisab ühest tuulepluusist? Kas kindad on vajalikud? Kas pikad või poolpikad püksid? Kaalu palju tahad, ikka panen mööda. Higistan kui põrsas või külmetan kui Sfinks - vahepealset varianti justkui polekski. Täna siis külmetasin nii, et koju jõudes tuli külmarohtu võtta. Loodetavasti ärkan tervisest pakatavalt ning uus nädal saab hoo sisse.

Jalalaba digiuuring ja uued tossud

Vähemalt kaks mu head sõbrannat on jooksmisvõimetud pärast seda, kui jooksid valel pinnasel vale koormuse ja valesti valitud jalanõudega. Ja mis seal salata, minagi valisin aegu tagasi jooksujalatseid värvi järgi.
Dr Muza soovitas enne tõsisemate jooksuradade läbimist ära teha jalalaba digiuuring et hinnata pöia funktsiooni. Adidas tuli siin appi ja Art oli lahkelt nõus Footscan-i mulle ära tegema.

Tulemus, mis jälgitav ka allolevalt pildilt, on järgmine:
- jooksen kogu jalalaba kasutades ja see on hea.
- mõlemad jalad kannavad koormust sarnaselt ja ka see on hea.
- kanna kokkupuutel pinnasega vajub kanna osa sissepoole, mida nimetatakse ülepronatsiooniks ja mis pole hea. Selle tõttu võtan nüüdsest kasutusele Adidase spetsiaalsed toestusega jalatsid, mis vähendavad ülepronatsiooni ohtu.
- jalgade keskosa töötab neutraalselt.
- parema jala ristivõlv pisut pehme - vajub teise ja kolmanda pöialuu juurest läbi Tõenäoliselt kõrgete kontsade kandmisest tingitud. Õnneks on enamikel korralikel jalatsitel paindeala, mis suunab keharaskust.
- äratõuke faas neutraalne ja ka see on positiivne.

Jalaspetsialist Art rääkis ka oma kogemustest, olles maratoni mitu korda jooksnud. Esiteks on oluline joosta mitte ainult maastikul, vaid aeg-ajalt ka asfaldil, sest võistlused on pea alati asfaldil. Rõhutades, et kui jalats on korralik ja sihtotstarbeline, pole suurt vahet, kas joosta asfaldil või maastikul. Isegi lumel jooksmiseks on spetsiaalsed talvetossud, millel Continental ehk rehvimaterjalist alustallad ning mis kindlustavad parema haakumise ning ohutu jooksu.
Tore on kohtuda asjatundlike ja tegijate inimestega!

Tibusid loetakse kevadel, aga põhjust on praegugi

Kolm nädalat tagasi alustasin uue elustiili ja toitumisega Margus Silbaumi käe all. Nädal enne seda sai loomulikult ka üle kaalutud ja möödetud. Eesmärgiks seadsime üheskoos tervisliku toitumise, maksimaalse lihase taastumise ning kaalulanguse eeldusel, et lihasmass jääb samaks. Kaalunumbril pole tähtsust - selles on kõik osapooled kokku leppinud- oluline on tervis ja sportlik vorm. Sellepärast olengi äärmiselt tänulik spetsialistidele, kes mul käe pulsil ning kursi õige hoiavad.

Aga numbritest. Kuigi Margus kartis minu patustamiste tagajärgel mitte eriti optimistlikke numbreid, on siiski kõik liikunud plaanipäraselt. Kaalukaotus 2,5 kg, mis teeb nädalaseks kaotuseks 425g ja on absoluutselt ideealne. Kõhu ümbermõõt on vähenenud 2 cm. Ka on tõusnud vedeliku hulk kehas, mis on eelduseks lihase kiiremaks taastumiseks. Enesetunne jätkuvalt fantastiline. Jätkan uue elustiiliga, kuigi kaloraaž tõuseb nüüdsest umbes 2000 kalorini päevas.

Kes püüab, see suudab!

Mu isa on neeger

Eile käisin metsajooksul ja üksi. See kõlab friigilt, kuid põhimõtteliselt on mul
mp-3s vaid kaks albumit, mida alati joostes kuulan. Ükskõik, mida uut ma mängijasse ka ei lae, kuulan joostes ikka neid samu lugusid - Roxette-ilt.
Ma ei tea, kust selline energia, kuid tavapärase tunni jooksin sel korral korralikus tempos. Keskmine pulss sai: 164 ning maksimum pulss tõusis 190ne peale. Kokku sai joostud tubli 10 kilomeetrit. Tunne oli kui sportlasel.

Täna tuli vahelduseks jõusaalitreening ette võtta. Kell 10 hommikul pole minu jaoks lemmikaeg trennis rassimiseks, kuid motiveeriv ja pealegi on hea pikk päev siis garanteeritud. Argo tundus ka hommikul vähe unine veel, kuid armu mulle ei andnud. Muuhulgas uuris traditsiooniks saanud teemal, kuidas ma nii pruun olen. Rääksin talle siis ausalt ära, et mu isa on neeger - Nigeeriast ja seal jõusaale pole, kuid jooks on populaarne. Mu isa jookseb ka, enamasti paljajalu. Läks mõnda aega, kui mõttesse vajunud Argo küsis, kas ajan pada.
Pärast jõusaali jooksin pooltunni lindil. Värskes õhus jooksmist see ei asenda, kuid ainevahetusele mõjub hästi ikka. Kokku kestis trenn 1 h ja 45 minutit. Keskmine pulss 128, maksimum 165. Ja kui peaks huvitama, siis kulutasin 603 kalorit. Homme jooksupäev, kui tuul vähegi järele annab, sest täna soovitati välja üldse mitte minna.

Lõppu lisan aastate taguse pildi, mil ma Nigeerias käisin.

Argo Ader maratonile

Reede oli see päev, kui tuli viimaks end ka Argo trenni vedada. Algas ikka väikse soojendusega sõudeergomeetril ja siis harjutused kõigile lihasgruppidele. Sel korral sai läbi tehtud ringtreening ja seda kaks korda. Kokku kulus pea poolteist tundi, kuid tunne on, et jõuan juba väheke rohkem. Isegi õlaharjutusi.

Ja siis ma mõtlesingi, et kui mina suudan, võiks ju ka Argo suuta. Treenitust tal on, võhma ka ning lihast isegi väga palju! Niisiis tegin talle ettepaneku, et võiks temagi maratonile tulla. Tema hakkas aga kokutama mu pakkumise peale. Küsisin siis, et kas 10 jookseks ära, kui vaja oleks. Kindel polnud ta selleski. Siis tegi vastu pakkumise, et kui ma võtaksin 20 kg juurde ja jookseksin ülekaaluga maratoni läbi, võiks temagi tulla. No nii rumal ma pole, soovitasin hoopiski tal 20 kg alla võtta ja jooksma hakata.
Ühesõnaga vekslit välja veel ei käi, kuid kui mina jooksen 42, võiks Argo minuga koos vähemalt 10 ära joosta. Ta on ju ikkagi treener. Ja sportlane.

Laupäeval käisin aga mitte Argoga, vaid Tarmoga metsajooksul. Ta on ikka päris sportlik. Hoidis ka minu tempot üleval ja nii sai tunniajase jooksu keskmiseks pulsiks 157. Just siis, kui eriti enam ei viitsinud pingutada suuremast mäest üles joostes, motiveeris ta mind. Selles suhtes on meesterahvastega parem joosta, et tempo on üldiselt kiirem, kui naistel ja motiveerivam on ka, sest jutustamiseks aega pole- kogu aeg on vaja näidata, kui kiiresti ja kaugele keegi jõuab.

Täna aga puhkan, sest olen seda väärt!

Jooks linnavahel

Pikalt olen plaaninud, et kui Piritale sõita ei saa, lähen linnavahele jooksma. Esiteks olen pidevalt teisigi linnajooksjaid silmanud, teiseks oleks korralik aja kokkuhoid - kodust välja ja jooksma. Ainus miinus on ehk pinnas, sest asfaldil jooks pole eriti soositud ja minu maja läheduses metsaradasid kahjuks pole.

Täna viimaks sai siiski plaan paika pandud. Et ikka kindel olla, võtsin kompanjoni Kerli näol ka kaasa. Leppisime kokku kindla kodust väljumise aja ning kokku pidime jooksma kusagil tehnika tänaval, raudtee ääres. Nii see juhtuski. Edasi jooksime Stoomi ranna poole, sealne terviserada, mis jookseb mööda rannapiiri on imeline. Paraku sinna me ei jõudnuki, sest juba Hipotroomile jõudes oli pea tund täis ja nii pöörasime tagasi kodu poole. Tund ja peale jooksu linnavahel. Sõbranna kaasas, läheb alati aeg kiiremini, sest juttu jätkub ju kauemaks.
Iseenesest kui muud võimalust pole, elab linnas jooksu üle, kuid ega see fooride taga jokutamine ei meeldi küll. Lisaks mõned inimtapja autojuhid siin-seal oma bemmidega rallimas.

Homme jõusaalitreening ja vaatan veel, mis teha annab.

Tegin pattu, aga ikkagi inimene

Tegin pattu! Mitu korda järjest.

Kui aasta tagasi elasin rütmi järgi: pidu-töö-pidu-trenn-töö jne, siis tänase seisuga satun peole harva, kuid nagu ikka - kõike, mida teen, teen kirega. Niisiis ka pidutsen kirega ja eelnev reede oli see päev.
Päeval veel pidasin toitumisspetsialistiga vaidluse maha, et kui vähe kahju ikkagi kuiv punane vein teeb ning samas kui kasulik selle joomine on. Pisut vettpidavamad olid siiski Marguse argumendid. Niisiis oma toitumiskava silmas pidades, oli plaan lubada õhtul vaid üks klaas veini. Üks hingetaga, mõtlesin, et need klaasid seal on ikka päris väikesed ja teise peaksin küll veel endale lubama. No ja siis mõtlesin, et mis see kolmaski enam teeb. Rohkem ei mõelnud midagi, läks nagu tavaliselt.

Hommik algas mitte just kõige parema enesetundega, kuigi paar magneesiumitabletti oli juba hingetaga. Siis lubasin taas: "Enam nii küll ei tee!" Enesepete, aga see selleks. Laupäeval sukeldusin tagasi oma tavapärasesse toitumisgraafikusse ja seda teadmisega, et pühapäeva veedan Riias ning kaalutud-pakitud toitu endaga kaasas tassida ei saa. Mõtlesin katsetada silma järgi hindamisega ja ma libastusin totaalselt. Teadlikkust on ikka liiga vähe, et suudaks silma järgi rasva-süsivesiku-valgu koguseid hinnata. Aga nagu Margus ütles, kui 80% ulatuses toitumiskavast kinni pidada, on tulemus suurepärane.

Täna käisin taas ka jooksmas. Tund ja peale Pirita metsas, sest ilm lausa kutsus seda tegema. Kuidagimoodi peab nädalavahetusel kogunenud patte lunastama.