Eile ei püüdnudki ma vabandust leida ja vedasin end Argo trenni. Teadsin, et mis ees ootab, pole eriti tore, sest eeldasin ju, et olen pärast viit haigusnädalat tagasi nullpunktis ja ma ei eksinud. Raskused tuli pügala võrra vähemaks võtta ja kui muidu sai kolm kordust tehtud, siis nüüd vaevu kaks. Hädaldasin ka kogu aeg. Argo polnud parem, kiitis aina takka, kui halvas seisus ma olen. Lõpetuseks palusin midagigi ilusat öelda ja ta ütles: "Tore, et viimakski tulid! Ja no püksid on ka kottis jalas."
Seejärel ootaski mind ees kohtumine toitumisspetsialist Marguse juures. Kartsin, et nutune toon jätkub, aga ei! Margus on üldse üks ütlemata motiveeriv ja positiivne inimene (mitte, et Argo poleks - vastupidi!). Talle tundus kohe, et seis on paremgi kui enne, kuigi trenni teinud pole ja vahepealsel ajal on palju nn vabagraafikut olnud. Vahe eelnevaga ehk vaid see, et toitumisel on targem - kolme tunni reegel on säilinud ja ma lausa vajan iga kolme tunni tagant süüa. Olukord on isegi nii hull, et kui täna kiire teleprojektiga seoses olin 4-5 tundi järjest söömata, tundsin, kuidas organism iseend sööb. Puuvili ja väike pähkel on siis suureks abiks.
Aga nüüd põhilisest. Mõõtmisel selgus, rasvaprotsent on kehas nüüdseks 16,4 (4 kg vähem, kui esimesel kaalumisel). Lihasprotsent sama, mis alguses. Kõhuümbermõõt 5cm vähem, kui alguses! Nädalas on seega kadunud 300-400 g kehakaalust. Pikemalt õigest toitumisest ja kaalualandusest pajatan juba mõne päeva pärast Naistemaailm.ee keskkonnas, sest Marguse kui spetsialisti teooriat toetab minu praktika.
No comments:
Post a Comment