Miks on ameeriklased ikkagi nii paksud?

- Esiteks nad ei liigu üldse. Kõikjale sõidetakse autoga uksest ukseni, drive thru-d on populaarsed ja seega vajadus liikumiseks lihtsalt puudub. Julmemal juhul ei viitsi inimesed üldse kõndida ja nii on neil näiteks ka kaubanduskeskuses ringi liikumiseks elektroonilised ratastoolid. Laste olukord on samamoodi aastatega aina hullemaks läinud, sest arvutite ja televiisorite ette aheldatutena pole tavaks väljas käia, et turnida, joosta ja mängida.

- Toidukogused on suured. Näiteks on keskmise restorani keskmine praad on umbes kaks korda suurem kui Eestis. Sinna on lisatud ka tunduvalt rohkem kõiksuguseid kõrge rasvasisaldusega kastmeid, juuste. Magustoit on reeglina magusamast magusam. Ja üldiselt on rõhk õhtusöögil. Kõige selle juures on toidud minu isiklikul hinnangul väga maitsvad ja näiteks siinsed koogid maailma parimad.

- Joogiks on magustatud karastusjoogid. Kui minu jaoks on joogiks vesi, siis nende jaoks on soda - coca, sprite ja kümned teised karastusjoogid, mida meil saada pole. On need siis täis suhkrut või diet versiooni puhul keemiat.

- Lisaks kõigele on viimased uuringud näidanud, et tõeline kurjajuur on ka kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirup, mis lisaks magustavale funktsioonile, pikendab ka toiduainete säilivusaega. Seda kasutatakse pea kõiges - karastusjoogid, jogurt, kondiitritooted, salatid, kastmed, isegi ketšup ja palju muud. Maisisiirupit on süüdistatud ka mitmete tervisehäirete põhjustamises.

- Lihasaadused on kasvatatud tubli koguse hormoonide peal. Sellise liha või loomasaaduste tarbimine mõjub taas kehakaalule.


Aga mina käisin täna taas jooksmas ja ühtekokku sai tund. Ikka väljas ja üheskoos sakslannast sõbrannaga, nii läks aeg eriti kiiresti. Põlv justkui andis korraks tunda, aga ei midagi hullu. Olen mõelnud, et ehk oleks kasu, kui mingisuguse spordisideme ümber seon? Sest tundub, et just külmema ilma puhul annab rohkem tunda. Või laenan oma perekond võrkpalluritelt põlvekaitsme, see hoiab ju ka soojas.