Jõululaupäev algas mõistagi suusatamisega. Kauplesin õe kaasa, kes tuttavalt suusad laenas. Saapad sattusid kolm numbrit väiksemad olema, kuid esialgu ei andnud tundagi. Võtsime ette 3 kilomeetrise ringi, kui peagi hakkas mu õde jonnima, et jalad valutavad ja tema tahab tagasi minna. Mulle tegi see kõik nii nalja, et ei saanud suusatamisele väga keskenduda. Tempo aina tõusis, et ruttu lõppu saada. Komberdasin järgi nii kuis suutsin, aga ikka jäin maha. Samas on mu õde erinevalt minust ikka varem suusatanud. Umbes poole tunniga olime finišhis ja Kata jalad valutasid nii, et ta end enam liigutada ei saanud. Mina ikka veel naermas, sest kuidas sai inimene nii kiiresti suusatada saabastega, mis on kolm numbrit väiksemad ja kuidas ta üleüldse tuleb nii väikeste saabastega suusatama? Hea uudis on see, et suusatamine meeldib talle endiselt ja nüüd kaalub isegi Tartu maratoni ette võtmist. Siis juba õiges suuruses saabastega.
Täna võtsin ette 5 kilomeetrise ringi ja hoolimata sulast libises suusk eriti hästi. Mägesid vallutan kui vana kala juba ja loodan, et ka maratoni rajal on neid palju, just languseid. Kas ma ka õigesti suusatan, kuid edasi ma liigun ja tundub, et mingisugune areng on toimunud. Üks perekonnatuttav sattus minust korduvalt mööduma ja siis ta ikka soovitas kepid õlgade laiuselt hoida. See on ilmselt ainus, millele oskan tähelepanu pöörata. Raja ääres nägin ka oma kunagist lasteaia muusikaõpetajat - issand, kui tore võib olla taaskohtumine aastate järel! Ta pole grammigi muutunud! Üleüldse juhtuvad toredad asjad spordiradadel, nii on hakanud suusataminegi mulle aina enam meeldima.
Homme toimub Ain-Alar Juhansoni ja Mäxi korraldatud üritus "Pekist priiks" ehk 50 kilomeetrine jooks-kõnd Otepäält Tartusse. Mina olen kohal!
Tere
ReplyDeleteNähes sind Kuremaal sõitmas ja arvestades, et sa kardad laskuda siis Soovitus. Käi korra nädalas Slaalomi suuskadega kusagil mäe peal ja proovi kas või lastemäel laskuda nii et kergelt sahkad. Ise sain selle kogemuse Rootsist ja tulles tagasi murmdmaa rajale tundusid laskumised lihtsamad. Kui võimalus, võta instruktor ja las ta õpetab kiiresti laskuma nii et hoog oleks ikka üleval. Avab koheselt arusaama kiirusest ja peletab kartuse kuuse taha.
Klassika tehnika juures püüa jah kõik enda lähedal hoida. Seda just maratoni arvestades, seal viiakse su kepid lihtsalt minema, sest nad olid teab kus.
Head suusatamist.
Slaalomit proovi siis kui maraton sõidetud-muidu õpid valed trikid mida murdmaasuuskadega teha ei saa-ehk tehnika laguneb sootuks.
ReplyDelete3 ja 5km!? - no esialgu muidugi alguse asi aga edaspidi rehkenda nii ,et ühel treeningul suusatad ca 2x rohkem kilomeetreid kui oma tavapärases jooksutrennis.
Võid täiesti muretult treenida lihtsamatel (laste)radadel,eriti nüüd kus rajad kipuvad vägisi jäässe minema,ei ole tarvidust mägedesse ronida.
Tere!
ReplyDeleteAitäh nõuannete eest! Võtan neid arvesse ja juba homme püüan rakendada suusarajal. Suusatamiseni!