Kaks trennivaba päeva kulusid ideaalselt ära. Täna aga trotsides libedaid linnatänavaid, sõitsin juba kella 11-neks Terassporti. Just siis algas Bodybalance, kuhu kutsusin sõbranna Kadi ka kaasa. Nii hea on tunne, kui juba jõuad, juba teed keerulisemaidki harjutusi kaasa. Pärastiselt jagas Kadigi mu kõrget hinnangut just selle treeningu osas. Aga see oli alles algus, sest edasi plaanisime ette võtta esmaskordselt Synergy 360 treeningu. Eeltöö jäi muidugi tegemata ja teadsin vaid, et tegemist on funktsionaaltreeninguga.
Lisaks meile oli
veel neli naisterahvast ja kuigi treener oli meesterahvas, mõtlesin, et see peab
mingi tantsuvärk olema. Aga rohkem ei jõudnud mõelda, sest kohe läks
rassimiseks. Minu esimeseks ülesandeks oli visata palli vaheldumisi mõlema
käega vastu batuuti – 30 sekundit järjest ja 10 sekundiliste pausidega neli
seeriat jutti, kasvavas tempos. Kadi samal ajal stepperil. Teised – kes TRX-iga
kätekõverdusi tegemas, kes harjutusi kerele. Kõik käis nii kähku, et ei jõudnud
väsimuse üle kurta. Igal teisel hetkel oli treener Jaanus kõrval, et meelde
tuletada: „Tempo, tempo!“. Või siis küsis ta: „Mis sa siin nüüd siis teed –
päevitad või? See harjutus käib nüüd küll teisiti“. Seda kõike muidugi
sõbraliku toonida, kuid kokkuvõttes mõjus motiveerivalt! Viilimiseks polnud
aega, treener sõna otseses mõttes sundis kõike õigesti tegema. Kui ring täis
sai, tuli kohe järgmine ring uute harjutustega – 20 kilose sangpommi rebimine
(kes ei jõudnud, see 8 kg-ga), biitsepsi-abaluu harjutus trenažööril ja
harjutused matil. Kõik ei tulegi meelde, kuid igal juhul said kõik teadaolevad ja
teadmatud lihased läbi võetud. Trenn lõppes venitusega ja ma mõtlesin, et miks
küll vaid tütarlapsed on seal trennis? Korralik sõjaväelaager ja mu meelest
eriti sobilik meestele. Seda tublimad muidugi tüdrukud, kes kaasa tegid. Trennist
läksime otse sauna ja seal tundus leilikulbi tõstminegi liig mis liig.
Kel rohkem huvi Synergy
treeningu kohta, siis infot leiad siit:
Igati tubli (Y)
ReplyDelete