Viimane nädal on jäänud maratonini ja enam ei saa ma muud teha, kui puhata, süüa ja juua ning panna end jooksuks vaimselt valmis. Et viimast saavutada, mahutan ma alates eilsest igasse päeva ühe tõeliselt positiivseid emotsioone pakkuva elamuse. Kui eile käisin kinos tõeliselt head komöödiat vaatamas, siis täna otsustasin häid emotsioone hankida loomade varjupaigast koertega jalutades. See mõjub alati teraapiliselt, sest need koerad seal on tõeliselt tänulikud ja pealegi lahedad tegelased. Tegevust toetas tänane imeline ilm ja super seltskond. Nii oli ka tore sujuvalt edasi trenni minna. Ikka Pirita rajale, mis 11.septembrist hoopiski uue tähenduse minu jaoks saab. Venitamises olen nüüd ka põhjalikum. Iga venitus vähemalt 20 sekundit, et sellest ikka kasu ka oleks. Samamoodi tarbin rohkem taastavaid jooke, et lihast kiiremini taastada.
Ahjaa, ma nägin maratoni päeva eile öösel uneski. Väga segane oli kõik, sest hoolimata sellest, et stardipauk oli peagi käimas, olin mina alles kusagil Peipsi ääres. Ema, isa ja õde, kes pidid mu võistlust vaatama tulema, olid koos minuga. Ühtäkki jõudsime aga Tallinnasse ja mu pere soovis jõudu ning jaksu ning teatas, et lõppu ei viitsi nad ära oodata. Imelik oli, et peale minu väga palju teisi jooksjaid polnudki, kuid stardipauk käis ja sealt maalt unenägu sellel teemal lõppes. Ühel päeval ma kirjutan oma fantaasiarikastest unenägudest raamatu, ma luban.
Ma usun, et pole liiga vara kirjutada ka mõnest olulisest asjast, mis oleks mõistlik maratoni eel muretseda:
- vaseliin! Seda kulub eriti sisereitele ning kaenla alla, et ära hoida suuremat hõõrdumist, mida higistamise tagajärjel tekkiv sool põhjustab.
- vana T-särk, mida pole kahju ära visata. Vajalik stardi eel peale visata, et keha soojas hoida, sest jahtumine kulutab energiat.
- magneesiumi, mida võiks manustada kolm järjestikust päeva enne maratoni, et ennetada krampe. Ka võistluse eel olen ühe ampulli sisse võtnud, kuid tasub arvestada, et üledoseerimisel on oht maokrampide tekkimisele, seega tasub enne ära katsetada, kuidas organism käitub.
- kutsu kokku sõbrad, kes 11.septembril Sulle kaasa elavad!
Lõpetuseks lisan siia ühe põneva konverentsi, mis toimub maratoni eel ja millest ilmselt igale maratoonlasele kasu peaks olema:
SEB Tallinna Maratoni sportlik nädalavahetus
10.09.2011 Pikamaajooksu konverents
Esinevad:
- The Marathon Man - Stefaan ENGELS (ühe aastaga 365 maratoni)
- Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige ja harrastus maratoonar Mart EINASTO: Jooksmine: motivatsioon ja tervislikkus
- Pikamaajooksu harrastajate treener ja maratoonar Margus PIRKSAAR: Harrastaja ettevalmistusest maratoniks
- SIS toodete esindaja ja triatleet Ain-Alar JUHANSON: Toitumine ja joomine maratoni eel/ajal/järel
Rohkem infot leiad:
siit
Kirjutasin säärekrampidest hiljuti oma blogis ja peilisin välja magneesiumirikkad toidud. http://ringonvorm.blogspot.com/2011/08/kirvega-saarde-ehk-jalakramp.html Kui ampullid võivad olla organismile liiga tehislikud või tugevad, siis tasuks toitumisele küll mõelda.
ReplyDeleteVäga põnev! Vaatasin nimekirja üle ja õnneks avastasin, et tarbin paljusid magneesiumi sisaldavaid toite. Ehk ka selle pärast pole mul krampidega väga probleeme olnud :)
ReplyDeleteVäga hea, et siin ka seminaride/konverentside infot edastad. Meie poolt sai täna 2 inimest (jooksjat) laupäevasele konverentsile registreeritud.
ReplyDeleteKas Margus Pirksaarel on ka treeneripaberid olemas? Olen kuulnud, et ta juhendab niisama inimesi...
ReplyDeleteKas paber teeb treenerist treeneri? Mu emal on treeneri paberid, jooksmises ta mind juhendada ei oska...
ReplyDeleteMind treenis ka omal ajal ca. 8 aastat ilma paberiteta treener. Parimateks tulemusteks Eesti MV nr. 1 ja Baltikumi MV nr. 2. Alaks laskesuusatamine.
ReplyDeleteKas koeraga joosta ei proovinud? Mõnele koerale meeldib väga joosta.
ReplyDeleteIkka sai joostud ka :)
ReplyDeleteKertu,
ReplyDeletePalju edu pühapäevaks ja aitäh nende motiveerivate postituste eest :)