Elu esimene rulluisumaraton

Eile oli see päev, kui pidi toimuma viimane trenn enne võistlusi ja ma lihtsalt ei jõudnud joosta! Läksin küll ilusti kohale Stamina jooksule ja plaanisin ette antud tunni ära joosta, aga ei jõudnud. Mulle meeldib mõelda, et see on Kondi süü, sest tema oli tempomeistriks. Niisiis kirja läks pool tundi jooksmist ja ma ei salga, et vahepeal lohisesin jooksukaaslasele lihtsalt järgi. Suurematest mägedest ta lükkas mind üles. Aga ärgem unustagem kuldreeglit: kui sa tõepoolest trenni minna ei taha, siis mine 5-minutiks ja kui tunned pärast seda, et tõesti ei taha jätkata, jäta pooleli. Kui aga oled juba rajal ja ei jõua enam, sobib Kevade tarkus - kui tervet ei jõua, tee pool! Meil kõigil tuleb ette päevi, mil motiveerimine ei aita, energia on defitsiidis ja neidki, mil lihtsalt ei taha ja kõik. See on okei, hullem, kui end sunnid ja saad kaasa negatiivse emotsiooni, mis järgmistesse trennidesse tulekut  ei toeta.

Homse rulluisumaratoniga seoses on tänane toitumisgraafik tihe. Lisaks ette antud kavale, joon iga toidukorra juurde ka suure klaasi viinamarjamahla pooleks mineraalvee ja Maltoga. Lisaks ootab õhtul ees sünnipäevapidu, kus tean, et võin süüa pakutavat sushit palju tahan. Alkohol on endiselt välistatud, kuigi suured sportlased on rääkinud, et vahel aitab see mõõdukas koguses nö võistluseelsele välja lülitamisele kaasa ning ka uni on parem. Minul isiklikult pärsib alkohol und, isegi kui olen joonud vaid klaasi veini, seega taaskord - inimesed on erinevad.
Rulluisumaratoni start Jüris on homme kell 12.02 - see on minu elu esimene rulluisuvõistlus, kuid oluline on, et 42 km mööduks meeliülendavalt. Elu esimese jooksumaratoni eel ütles üks legendaarne maratoonar, et esimene saab olema ägedam, kui ükski järgmisest. Tahan uskuda, et rulluisumaratoniga on sama lugu.

Pühapäeval toimub aga Eestimaa suurim jooksuüritus - SEB Tallinna maraton. Oleme seal ka raadiotiimiga kohal ning kogu programm jõuab otse-eetrisse Vabaduse väljakult alates kella 8-st. Seega olen maratoni stardile lähedal ja ma tunnistan, et ikka päris kohe kripeldab, et sel aastal ma rajal pole ning vaid 10 km läbida saan. Küll aga on mul hea meel, et teistkordselt saan võistelda koos oma kaksikõega. Kes veel mäletab, siis temaga koos oleksime pidanud eelmisel aastal maratonirajal olema, kuniks vana vigastus ta plaani rikkus. Aasta on möödas ja ta on taas rajale lubatud, 10 km läbima. Minu jaoks saab see põnev võistlus olema, sest Kadi on elu aeg minust umbes 12 korda sportlikum olnud. Kuid siiski tegin mäletatavasti talle poolmaratonis ära ja ujumises olen teda ka võitnud, kuid peaaegu kõiges muus on ta minust alati ringiga ees olnud, seega ootab pühapäeval ees põnev võistlus.