Vahepala: Kas pokker on sport?

Jõudsin just tagasi pokkerimängult ja ei saagi nüüd aru, on see sport, hasartmäng või psühholoogiline ärapanemine?

Ühesõnaga mängisin täna põhimõttelisest teist korda, kuigi iseseisvalt esimest korda. Mängule eelnes pea kahetunnine koolitus spetsialistide poolt ja seda kõike ühe eelseisva ürituse tarvis. Alustuseks olgu öeldud, et kohale tulnud olid kõik hästi erinevate profiilidega vanuses 25-40 meesterahvad. Ja nad kõik olid õelad! Ülbed kaabakad! Üks kommenteeris, et miks minusugune kombinatsioonegi mitte teadev üldse mängu ronib. Teine jälle, et minuga mäng on vaid ajaraiskamine. Korra mõtlesin isegi plehku panna, et ma ei hakka mingite õelate mehepoegadega maid jagama, kuid mida aeg edasi, seda enam võtsin nende taktika kasutusele ja viimaks mõistsin, et see ongi mängu osa - viia kaasmängijad endast välja. Mängisin ju päris hästi ja mehed kartsid mind! Ma kordan nüüd: MEHED KARTSID MIND! No ja siis hakkas mulle mäng kohe päris maitsema. Sain teravmeelitseda, meestele ära panna ning ülbitseda nendega nagu nemad algul minuga. Ise kogu aeg naeratades :) Mõned neist olid ka viisakad ja toredad muidugi - need, kes lihtsalt vait olid. Muide, üks kutt oli tõsiselt kena ka ja tema oli kõige suurem kaabakas.

Täna lõppes küll mäng poole pealt, kuid tõeline mäng alles hakkab. Tänan, kaabakad!
Mängu tulemus:
http://www.olympic-casino.com/poker/index.php?id=10569&t_id=12333