Vahepeal olen elanud päris hästi! Päike on väljas ja naerunägusid palju enam :)
Kolmapäeval oleksin kava järgi pidanud jooksma 3 tundi, kuid jõuvarud olid miinimumini viidud ja nii mängis Margus kava ümber ja soovitas hoopiski lõõgastav ujumine ette võtta. Nii tegingi ja läksin üle pika aja Nõmme ujulasse, et pooltund ujuda. Väga palju toredaid vanakesi oli sulistamas. Muuhulgas olin sunnitud pealt kuulama umbes 80-aastaste härrade juttu teemal, et proual on kogu aeg naised külas ja rahus üldse olla ei saa. Saunas rääkis üks proua jälle sellest, et tänapäeva saunad pole üldse enam need, mis vanasti ja kõige hullem, mida tehakse, on leiliviskamine. Nii passisime kuumas saunas ilma leilita. Riietevahetusruumis olid seevastu umbes 8-aastased tüdrukud ees ootamas ja teemaks oli, kellel on kallimad riided. Sinnamaani oli jutt talutav, kuni ühele neiule viidates teatati, et tema riided on küll kõik kaltsukast, sest need on nii koledad. Päris hirmus oli kuulata. Aga trenn sai tehtud ja söögiisu oli enam-vähem. Õhtul kinos sõin igal juhul pool karpi pop corni ka.
Eile oleks pidanud 3-tunnine jooks ees ootama ja käisin isegi rajal, kuid joosta ei suutnud. Lihtsalt jõudu polnud, pistis kohutavalt ja vaim vandus alla. Pool tundi ja olin laip. Motivatsioon nullis. Tundsin, et see pole lihtsalt õige päev.
Täna hommikul ärgates teadsin kohe, et õige päev on käes ja kuigi treeningkava tuleb järgida piinliku täpsusega, tundsin, et pean jooksma saama. Kohe hommikul sõitsin Pirita metsa, jooksin 3 tundi ja enesetunne on super. Jõudu oli, motivatsiooni tuli. Muuhulgas sain viimaks jooksma minna oma maratonivarustuses ja selle eest suur tänu Adidasele.
Näed suurepärane välja!
ReplyDeletePalju uute jalatsitega enne maratoni plaanis joosta on?
ReplyDeleteIlus varustus:))
ReplyDeletemilline silmarõõm, nii kena roosa! :)
ReplyDeleteohhohh tahaks ka selliseid tosse! mis hinnaklasi kuuluvad, kui küsida võib? :)
ReplyDelete